On selge, et teravilja kasvatamisel mõnel hektaril ei ole erilist majanduslikku efekti, kui arvestada masinate maksumust ja loodetud tulu. Praegu kasvatatakse ja niidetakse mitmel pool põllumaadel heina, et saada toetusi. See ei ole mõistlik.

Paljud piimakarjakasvatajad on hakanud mõtlema tootmise lõpetamisest. Mida saab väikemaaomanik veel maaga teha?

Põllumaale võib ehitada näiteks kasvuhoone, saab kasvatada energiapuitu. Juttudel, et meil on metsa ja võsa küll, ei ole erilist sisu, kui püüda kasvavast võsast kombainiga hakkpuitu kätte saada. Hakkpuidu noppimine kraavidelt ja teeservast ei ole aga efektiivne tootmine.

Samuti võib väikemaaomanik mõelda oma pensionisamba (võsast suurema metsa) istutamisest põllule. Ma ei arva, et nende asjade tegemiseks on tingimata vaja maksta omanikule toetusi.

Selge, et põllule ehitatavad elamurajoonid, tööstuspargid, teed jms on suhteliselt püsivad ning muudavad maa kasutamise põlluharimiseks võimatuks.

Ma ei mõista, kuidas näiteks postvundamendil kasvuhoone, energiavõsa või ka mets muudaks tulevikus võimatuks maa kasutamise põlluna. Ometi oleks kõigi tervisele parem, kui maa-asulate ja põldude vahel oleks vähemalt võsa, et põllule pritsitava mürgi aurud vähem meie organismi jõuaksid.

Miks peaks maavalitsus planeeringuga keelama eraomandis oleva väärtusliku põllumaa metsastamise? Väärtus on ju omaniku käes.