Vead rullsilo valmistamisel võivad loomadele tõsiseid terviseprobleeme tekitada

Rullsilo valmistamise põhimõte on iseenesest lihtne – niita õiges kasvufaasis materjal, närvutada seda nii, et niiskusesisaldus oleks 40–60% ja mässida see siis hapniku juurdepääsu vältimiseks kilesse.

Anaeroobsed bakterid konverteerivad söödas sisalduvad suhkrud piimhappeks, mis viib keskkonna pH alla ja loob sobivad tingimused sööda säilimiseks. Fermenteerumisprotsess ehk silo "küpsemine" rullis kestab 6–8 nädalat.

Kõrrelistest, liblikõielistest ja teraviljadest silo valmistamiseks sobib meetod hästi, kuid kõrge kvaliteedi tagamiseks on oluline silmas pidada, et materjal oleks niidetud õiges taimede kasvufaasis, kui nende suhkrusisaldus on kõrge, närvutatud, tihedalt rullitud ja kiiresti kaetud 4–6 kihi UV-kindla kilega.

Oluline on, et silorullis langeks pH alla 4,5, sest riknemist põhjustavad organismid sellistes tingimustes ei kasva. Probleemid tekivad juhul, kui tingimused silorullis muutuvad selliseks, et silo riknemist ja haigusi põhjustavad organismid on võimelised seal arenema.

Probleemide tekkimisel võivad aga loomadel, kellele ebakvaliteetset silo söödetakse, ilmneda haigused ja tervisemured. Eelkõige listerioos, botulsim ja bakterite ing seente poolt põhjustatud abordid.

Pikemalt ja põhjalikumalt saad teemast lugeda Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli kodulehelt.