No nii lihtne see asi muidugi pole. Ning pealegi peitub selle klahvistiku taga nn robotkast, mis käike üsna tuntavalt vahetab.

Täpsemalt käib asi nii; vajutad piduri alla, lülitad nupu D, vajutad gaasi, kiirendad, siis käib autost läbi väike jõnks, veidi aja pärast teine, seejärel kolmas. Nii kuni kuuenda käiguni.

Kui seda robotsuunda kavatsetakse edasi arendada, võiksid need vahetusjõnksud olla väiksemad, muidu võivad nad peletada neid, kes harjunud tänapäevase automaatkasti (Cactusel pole automaatkast!) sujuvusega. Teine võimalus: vali manuaal!

Autoga on tehtud aga veel sada imet. No näiteks on kõik näidikud koondatud kahele paneelile. Üks neist tegeleb kiiruse, püsikiiruse ning piirkiirusega, teine raadio, kliima ja muu tarvilisega.

Kindlalaeka kaas võiks väga vabalt olla pärit sellelt kohvrilt, milles Pipi oma kuldraha hoidis. Laegas ise on muide aus ja hea. Väidetavalt on kaassõitja turvapadi selle tarvis paigutatud katusesse.

Ukse kinni tõmbamiseks on mõeldud omalaadsed kohvrisangad.

Tagumisi aknaid ei saa juht sõrmeliigutusega alla kerida, vaid need avanevad külgedele, kinnituseks omalaadne riiv.

Käetugi ei kata robotkäigukasti puhul ühtki laegast, vaid on omaette disainielement. „Tahan ja olengi teistmoodi!“ on Cactus selle ning ka kõige ülejäänuga väitma pandud.

Sealt edasi auto nn väline välimus. No ikka kaktus mis kaktus. „uus maailm, uued ideed!“ kuulutab reklaamlause.

Külgedel on teist värvi põsed, tagaluugil põskedega sama värvi sektor, kusjuures kasutatud on moodsat mattvärvi. Katusel vägevad siinid, esiots korralikult kumaraks paisutatud. Selle autoga sõites on küll võimatu, et sa silma ei jää.

Nüüd aga praktilisest poolest. Käiguvahetusest juba rääkisin, selle varju poeb veidi ka mootori võimsus (1,6-se diisli puhul kas 68 või 73 kW). Kiirendustunnet tuleb tunda lihtsalt pisut teistmoodi, aga linnas foori taga igatahes hätta ei jää.

Kütusekulu on juba ametlikel andmetel suudetud suruda alla 4 liitri 100 km kohta ning tõtt öelda õnnestus lähedase tulemuseni jõuda ka proovisõidul. Oli ju kaasa vedada auto vaid pisut üle tonni küündiv tühimass.

Ruumi on kenasti, kuigi tegemist pole just väga suure kaktusega. Tõsi, juhi ning kaassõitja küünarnukid puutuvad käetoel üsna hõlpsasti kokku.

Pakiruum see-eest on üllatavalt mahukas. Kaks suurt panipaiga-kasti mahuvad sinna kõrvuti, lisaks veel mõni kõhnem reisikott.

Õhtul jäi silma see, et kas polnud tulede „saada-mind-ukseni“ süsteemi või ei osanud mina seda rakendada. Aga augustikuu õhtud on juba väga pimedad.

Cactuse hind ulatub 17 000 kuni 20 000 euroni.