Teraviljadel on näha taimekaitsevahendite kasutamisest tingitud stressi, mis väljendub sageli klorofülli ebaühtlase moodustumisena, (lehed kollase-rohelise laigulised). Sellisel juhul soovitame kasutada stressist üle saamiseks erinevaid magneesiumi sisaldavaid leheväetiseid, kuna magneesium aitab klorofülli moodustada, et laigulisus taimede lehtedelt kaoks. Teraviljadele sobivateks toodeteks on nt Krista MgS (magneesiumsulfaat), YaraVita Hydromag 300, YaraVita Gramitrel, YaraVita Cereale jt.

Suviviljad

Valdavalt on suviviljad võrsumisfaasis. Lõuna-Eestis on varastel külvidel moodustunud juba 1. kõrresõlm ning odral isegi teine kõrresõlm. Taimed kasvavad jõudsalt, niiskust on piisavalt ja mõnel pool isegi ülearu. Eelmisel nädalal tuli mõnes Eesti piirkonnas lausa kuu sademete norm ühe ööga maha. Suured vihmad ujutasid nii mõnedki põllud korraks üle. Õnneks tänu kuumusele ei jäänud vesi ülemäära pikaks ajaks pidama ja taimed said ruttu normaalsetesse oludesse tagasi.

Putukatele aga soojus meeldib, esimesed tiivulised lehetäid asustasid juba suvivilju, eelkõige võib neid kohata odras. Lehetäid imevad taimemahla, lehtedest, võrsetest, hiljem ka kõrtest ja rohelistest peadest. Lehetäid kannavad üle ka mõningaid teraviljade viirushaigusi, peamiselt on nad odra kollase kääbusviiruse (Barley yellow dwarf viru – BYDV) levitajaks, mis on tugeva saaki alandava toimega. Kuumade ilmadega asuvad lehetäid mullapinna lähedal või poevad lehtede kinnituskoha vahele peitu.

Kindlasti soovitame jälgida lehetäide asukohta ja ilmastikku, mis on omavahel tihedas seoses. Juhul, kui lehetäide arvukus tõuseb üle tõrjekriteeriumi, mis on ühe produktiivvõrse kohta 10 lehetäid, on tõrje majanduslikult õigustatud.

Enne tõrje tegemist jälgida kahjuri arvukuse dünaamikat. Kui esineb arvukuse langus, pole tõrje vajalik. Teraviljakasvule soodsatel tingimustel võib lehetäide tõrjeks edukalt kasutada kontaktseid insektitsiide. Kui on väga kuum ja kuiv võib jääda kontaktsete preparaatide (Decis Mega, Fastac 50, Karate Zeon, Kaiso 50 EG jt) efektiivsus madalaks, tänu just lehetäide asukohale. Süsteemsed tooted on näiteks Danadim 40 EC ja Proteus ning kontaktse ja fumigantse toimega Pyrinex Supreme. Fumigantse toime tõttu (preparaadi aurustunud faas) tõrjutakse ka raskesti ligipääsetavates kohtades asuvaid kahjureid.

Suviraps

Maakirpude aktiivsus oli möödunud nädalal kõrge. Üle 18°C temperatuuride juures võivad hakata maakirbud lendama ning leida kilomeetrite kaugusel asuva rapsipõllu. Koondudes rapsipõllule võivad nad teha märkimisväärset kahju ka esimeste pärislehtede faasis olevatele rapsitaimedele. Veel saab teha metasakloori sisaldavate toodetega umbrohutõrjet, Sultan 500 SC ja Butisan 400 SC on lubatud kuni neljanda rapsi pärisleheni. Vajadusel saab need ühildada maakirbu tõrjega. Rapsi seest orasheina ja tuulekaera tõrjumiseks võib kasutada mitmeid tooteid nt nagu Pantera 4C, Leopard, Targa Super ning loomulikult Agil, mis tõrjub erinevalt eelmainitutest ka efektiivselt murunurmikat.

Mitmel pool Eestis oleme märganud kapsakoi liblikaid lendlemas. Hetkel on raske prognoosida kahjuri arvukuse tõusu. Arvestades eelmise aasta kogemust, tasub oma põlde tähelepanelikult jälgida.

Kartuli umbrohutõrje

Viimane aeg on mõelda kartuli umbrohutõrjele. Kellel veel tegemata, võib kasutada kartuli tärkamiseelselt mullapreparaati Fenix (kulu norm 2,5 – 3,0 l/ha), kui on probleeme maltsa, mailase, virna, vesiheina ja ristõieliste umbrohtudega. Orasheina probleemi puhul tuleks lisaks kasutada Titus 25DF, mida võib ka segada teiste herbitsiididega kuid peab arvestama, et Fenix mõjub mulla kaudu, aga Titus lehtede kaudu ja seega on vajalik, et orashein oleks piisavalt suur. Segus võib kasutada Fe nix 2,0l/ha + Titus 25 DF 25g/ha + märgaja Contact.

Enne kartuli tärkamist võib Fenix-it kasutada ka paagisegus koos Mistral 700 WG-ga, laiendades umbrohtude toimespektrit. Mistral 700 WG tõrjub hästi probleemseid umbrohtusid nagu nt kesalille, maltsa, kõrvikuid, vesiheina, puju, konnatatart ja ristõielisi. Sobivad kulunormid toodete segamisel Fenix 2,5l/ha + Mistral 700WG 200g/ha + märgaja.

Kasutades Mistralit enne tärkamist, on soovitav ohaka, virna ja orasheina probleemiga lisada Titus 25 DF -I, kulunormiga 25g/ha, kuna Mistral neid ei tõrju. Mistrali võib kasutada nii kartuli tärkamiseelselt kui -järgselt (kartul 5 -10 cm kõrgune), kuid tuleb arvestada, et teatud kartulisordid on tootes oleva ud kartulisordid on tootes oleva ud kartulisordid on tootes oleva toimeaine vastu tundlikud. Mida suuremad on taimed seda tundlikumad nad Mistralile on, seega kahjustuste vältimiseks soovitav kasutada enne kartuli tärkamist või vähendada kulunormi 0,25 kg/ha-le.

Enne kartuli tärkamist on lubatud kasutada preparaati Boxer 800 EC (4l/ha) - tõrjub väga hästi mailasi, valget hanemaltsa, piimohakat, virna, kõrrelistest murunurmikat ning rukki-kasteheina. Pärast kartuli tärkamist, umbrohtude 2-4 lehe faasis on võimalik kasutada toodet Monitor (kulunorm 26,7g/ha).

Kellel on probleeme kesalille, maltsa, ristõieliste, vesiheina ja virnaga, tõrjub Monitor mõõdukalt lisaks orasheina ja väga hästi mitmeid teisi kõrrelisi.

Heintaimed

Heintaimede kasv on ka viimasel ajal olnud üsna intensiivne ja juba on alustatud ka esimese niitega. Kuigi oli vahepeal külm ning heitaimed ei kasvanud on tänaseks niiskust piisavalt ja taimede kasvuks soodsad tingimused. Õige siloküpsuse määramiseks on vaja jälgida heintaimede kasvufaase, millal missugust liiki niita, väga palju sõltub heintaime liigist.

Karjamaa raiheina jt aluskõrrelisi tuleks niita 5-7 cm ja sobiv faas on kõrsumise algusest kuni loomise alguseni, ohtetut lustet ja päideroogu niidetakse 8 cm kõrguselt samuti kõrsumisest loomise alguseni. Punast ja roosat ristikut 5-7 cm kõrguselt, alates õiepungade moodustumisest kuni õitsemise alguseni. Valget ristikut niidetakse nii madalalt kui võimalik arvestades, et massi kõrgus on 10-18 cm. Esimese niite kõrgus ei tohiks olla väga madal, mitte ajada viimast cm taga, kuna mullaga ja vana kuluga saastumine on siis kõige suurem, samuti liiga madal niide võib pidurdada taimede kasvu ja vähendada oluliselt järgmise niite saagikust.

Kindlasti peaks silmas pidama, et lämmastik peaks olema antud enne esimest niidet vähemalt 4 nädalat, et taim suudaks omastada kogu lämmastiku, kuna vaba lämmastik raskendab niite sileeruvust (on takistatud pH kiire langus).

Kvaliteetse silo saab ainult korraliku kindlustuslisandiga. Kiire piimhappelise käärmimise saavutamiseks sobib kasutada nii kõrrelistele kui segudele bioloogilist kindlustuslisandit Sil-All FVA, mis sisaldab 1 miljon vajalikku piimhappebakterit ja ensüüme. Sobiv niitemassi kuivaine sisaldus on 20-40%.1 kg Sil-All FVA-st piisab 500 tonni silo valmistamiseks.

Kindlasti tasub võtta niiteproove ja saata silo proove teostavatesse laboritesse, et teada saada kui suur on niites proteiini sisaldus ja kuivaine, mis on abiks optimaalse niiteaja alguse määramiseks. Fakt on, et hea silo tegemine maksab samapalju kui kehva silo tegemine, majanduslik tulemus aga erineb kordades.

Soovime kõigile ohutut pritsimist! Ärge unustage pritsi paaki pesta, eriti kui lähete üle ühelt kultuurilt teisele.