Viljakasvatajaile kuluks ära oma õlletehas
“Pane sa tehas püsti, ma kasvatan sulle odra,” pakub Pilsu talu juht Madis Ajaots Vara kolleegile Madis Avile. Oma õlletehase püstipaneku mõte jäigi meie viljelusvõistluste võitjatele kogemusvahetusreisilt kõrva taha.
Põldurite viljelusvõistlust parimate teravilja- ja rapsisaakide saamiseks peetakse Soomes, Eestis ja Lätis ning kogemustevahetus eri riikide vahel on üks võistluse tavasid. Eesti teraviljakasvatajad olid Läti kolleegidel külas eelmisel nädalal.
Pool odra pinnast on õlletehase jaoks
Nagu selgitas Tērvete taimekasvatusjuht Indrikis Vēveris, on osaühingul maad 3000 hektarit. 853 sellest on odra all ja pool sellest omakorda õlletehase varustamiseks. Lätis odrakoristus juba käib ja saak on 4,5 tonni ringis hektari kohta.
“Tērvete õlletehas on Lätis pea ainuke, mis võib näidata otra, millest õlut toodetakse,” kiidab Indrikis Vēveris. Tõepoolest on keset odrapõldu väljas suur reklaamplakat tekstiga “Sellest odrast valmistatakse Tērvete õlut teile”.
Väikeses õlletehases tehakse kolme sorti õlut: mahedat 4,5kraadist pilsneri tüüpi, 5,4kraadist Tērvete originaali ja veel üht eriti humalase maitsega sorti.
Tērvete õlu on kallim kui importõlled ning reeglina seda välja ei müüda. Saaremaale Õlletoobrile siiski saadeti.
Ettevõtte juht Mordis Goba nimetab õlletegu odrale lisaväärtuse andmiseks. “See on nii-öelda elus õlu, seda ei pastöriseerita,” lisab ülemus. Tänavune suurim investeering ongi pruulikoja ümberehitamine ja laiendamine, sest praegu töötatakse kolmes vahetuses piirvõimsusel.
Lisaks õlletehasele pakkus Eesti viljelejatele imetlemist maisipõld. “Nikita Sergejevitš”, naljatab taimekasvatusjuht Vēveris, sukeldudes rohkem kui kahe meetri kõrguste maisitaimede vahele.
Mais pandi maha 24. aprillil ning koristatakse siloks siis, kui terad on vahaküpsed, loodetavasti septembri lõpus.
Lätlaste eelis: üks töö ei jookse teisele selga
Kuigi lähinaaber, on Lõuna-Läti kliima meie omast 2–3 nädalat ees. See lubab kevadel varem külvama hakata ning ka koristusaeg jõuab kiiremini kätte.
“Neil on ilmastikulised eelised, mille tõttu tööd ei jookse augustis kokku,” võrdleb Kaarli TÜ juht Madis Avi olusid. “Meil tuleb praktiliselt ühel ajal koristada, valmistada maid külviks ette ja külvata talivilja.” Lätlaste taliviljakülvi aeg on augusti keskel, meil kipub septembrisse jääma.
“Lätlased võtavad kõvemini ette,” märgib Koplimäe Agro taimekasvatusjuht Silver Haugas, viidates sellele, et kolmes farmis neljast oli tegevus hästi mitmesuunaline.
Tērvetes kasvatatakse lisaks teraviljale ka piimakarja ning sporthobuseid, tegeldakse toitlustamise ja kaubandusega. Hobusekasvandus ja turism olid ka teises külastatud teraviljakasvatusfirmas.
Talu, kus eestlastele õhtusööki ja sauna pakuti, tegeleb lisaks põllumajandusele turismi, toitlustamise, kaugvedude ning tee-ehitusega.
