Viljelusvõistlus juba viiendat aastat
Ürituse eesmärk on leida eeskujusid, ideid ja kogemusi teraviljade ning rapsi saagikuse ja tulukuse suurendamiseks. Parimad saavad auhinnad.
Igal aastal on viljelusvõistlusele lisandunud uusi põlluharijaid, kuid on ka staažikaid osalejaid. Maamajandus uuris mitmeaastase võistluskogemusega kasvatajatelt, milliseid kogemusi on nad viljelusvõistluselt saanud.
Madis Ajaots (Rannu Seeme OÜ):
“Viljelusvõistlusel osalemise suur pluss on see, et olen saanud kuulda asjatundjate arvamusi. Saan teada, mis seisus on põllul nii muld kui vili, mida peaks rohkem tegema või mida oleks võinud tegemata jätta. Need soovitused on väga väärtuslikud.
Võistluse käigus pean ma pidama täpset arvestust põllul kasutatavate seemnete, väetiste ja taimekaitsevahendite kohta, võistluse lõppedes saan üksikasjaliku ülevaate nii kulude kui tulude ja tulukuse kohta. Võistlusel osalemata ma tavaliselt nii täpset arvestust ei pea.
Hindamatu väärtusega on ka kogemus ning suhtlemine konkurentide-kolleegidega. Kõik, kes viljelusvõistlusel osalevad, vahetavad omavahel kogemusi ja teevad koostööd.”
Venda Vihmann (Kesa Agro OÜ):
“Viljelusvõistlus annab võimaluse kombata põllukultuuride saagikuse piire – kuhu on võimalik jõuda tavalises põllumajanduslikus ettevõttes või talus eelkõige meie klimaatilisi olusid arvestades ning põllumehele kättesaadavate vahenditega. Selliselt saadud tulemused on tootmise seisukohalt tõesemad, kui katselappidelt saadud tulemused. Spetsialistide analüüsitud viljelusvõistluse tulemused annavad teadmisi nii võistlejatele kui ka võistluses mitteosalenud põllumeestele. Tulemuste analüüs võimaldab igal põllumehel võrrelda oma kulusid ja tulusid võistlejate omadega ning selle kaudu teenida suuremat kasumit.
Viljelusvõistlusel saavutatud hea tulemus on tunnustus osaleja ja kogu tema meeskonna (perekonna) tööle.
Eestimaa keskmine teraviljade saagikus on madal. Viljelusvõistlus on kindlasti abiks parandamaks senist seisu.”
• Võistlusel osaleda soovijal tuleb välja valida oma parim põld, mille pindala on vähemalt 5 ha.
• Välja võib pakkuda mitu erineva kultuuriga põldu: nisu, rukis, oder, kaer, tritik, raps (rüps).
• Hindamisele läheb nii põldude saagikus (kg/ha) kui tulukus (kr/ha).
• Lõppvooru pääseb kuni 20 põldu, võrdsete kandidaatide puhul arvestatakse võistlusele registreerimise kiirust.
• Erapooletud eksperdid tutvuvad võistlustele esitatud põldudega ja nendel rakendatud agrotehniliste võtetega juulis ning osalevad hiljem ka saagikuse ja kvaliteedi määramisel.
• Iga võistleja deklareerib konkreetse põllu kulud ja tulud.
• Aasta lõpul arutatakse tulemusi ja kogemusi seminaril.
• Võitjatele preemiaks auhindu vähemalt 10 000 krooni väärtuses!
• Esimene osaleja, kes ületab teravilja hektarisaagiga 10 t või rapsiga 5 t piiri, saab Kemira GrowHow eripreemia 20 000 kr.
• Osalusest tuleb teatada ajakirja Maamajandus toimetusse hiljemalt 30. maiks.
Maamajandus aprill 2009
