Viljelusvõistlused andsid tagurpidi tulemuse
Läti kliima ja ilmastik on nii meie kui Soome omaga võrreldes parem, ent tänavu polnud ilm neile armuline. Eriti palju said kahju taliviljad, kuna külm ja lumeta periood, mille Eestiski jaanuari lõpul üle elasime, oli naabritel pikem, külmem ja lumetum kui meil. Nii hävis Läti põllumeestel kohati 70–75% taliviljaorastest. See on peapõhjus, miks Läti viljelusvõistluse “Zelta lauks” viiendal hooajal saagid juubeli väärilised ei tulnud.
Läti võistluskultuurid olid tänavu nisu, raps ja uba. Kui Eesti tänavune nisu võidusaak oli kahel võitjal – Margus Lepal ja Piibe Postil – võrdselt 9,4 tonni hektarilt, siis lätlased said pisut üle seitsme tonni. Võitja oli põllumajandusfirma ZS Spridiši, mille juht on Visvaldis Kuma.
Rapsi kategoorias oli võitja ZS Saslauskas, mis kuulub perekond Jamanisele. Võidu andis saak 4,5 tonni hektarilt. Võitja Juris Jamanis ise ei pea tulemust rekordiliseks, ent varem pole isegi parem saak talle võitu toonud. Võrdluseks: parim Eesti rapsisaak oli tänavu Saimre Viljakasvatuse OÜ-l tulemusega 5,2 tonni hektarilt ning selle kasvatas agronoom Tõnis Riisk.
Perekond Jamanis majandab 800 hektaril. Põllutöödega tegelevad isa ja 18aastane poeg, vene ja läti keele õpetaja haridusega ema peab paberimajandust korras. Tööd antakse neljale töölisele.
Oapõldudest võitis Juris Flaksisele kuuluv ZS Krastmali saagiga 5,3 tonni hektari kohta. Uba oli tänavusel võistlusel uus kultuur ning mõte sellega võistelda tekkiski kevadisest olukorrast. Kuna paljud taliviljaorased hävisid, tuli teha ümberkülve ja nii mitmedki põllumehed võtsid selleks oa. Viljelusvõistlusel osalejaid oli üldse 18, pooltel neist ka oapõld.
“Uba muutub järjest populaarsemaks, eriti seoses rohestamisega,” selgitas üks Läti viljelusvõistluse peakorraldajaid Egils Svikis. “See oli Läti Baltic Agro mõte katsetada, millised sordid Lätti sobivad, et edaspidi müügivalikuid teha.”
Lätis on suur jõusöödatehas, mis siiani ostis proteiinsöötasid, sealhulgas uba ja hernest, peamiselt Saksamaalt. Nüüd saavad nad selle oma farmeritelt. “Uba on leplik kultuur ka sellepärast, et ei nõua nii head põldu kui raps ja nisu,” lisas Svikis. “Nii on lihtsam võitjate hulka pääseda neilgi, kellel kõige paremad maad pole.”
Soomes võisteldi tänavu talinisu, rukki ja talirapsiga. Saadi kõigi aegade talinisu rekordsaak, 10,2 tonni hektarilt. Selle kasvatas Karl Aberg, kes lisaks Soome ettevõttele juhatab töid ka Eestis Sootaga Mõis OÜs. Eesti võistlusel osales ta mullu ning sai odraga kolmanda tulemuse.
Eesti viljelusvõistluse rekordsaagid ei ole veel kümmet tonni ületanud. Parim tulemus, 9,7 t/ha, kuulub aastast 2008 Avo Samarüütlile.
Soome kõrgeima rukkisaagi 9 tonni hektarilt sai Niko Ahlqvist. Eesti võistlejad said rukkiga parema tulemuse – Tuuli Vaarak 9,3 t/ha ja Argo Lääts 9,2 t/ha. Talirapsi osas oli Soomes võidutulemus täpselt sama mis meilgi, 5,2 t/ha.
