Võistuviljelus tuleb masust hoolimata sisukas
Viljelusvõistluse eesmärk – tõsta Eesti teraviljade ja rapsi saagikust ning tulukust – tähtsustub iga aastaga. Seoses rahvastiku kasvuga peab 2025. aastal ehk 15 aasta pärast iga põllumaa hektar toitma viis inimest praeguse 2,4 asemel.
See tähendab saagikuse suurendamist, sest põllumaa pindala pigem väheneb kui kasvab. Saakide suurendamisele kaasaaitamiseks vähendas Euroopa Liit piiranguid geneetiliselt muundatud kultuuridele.
Eesti on teraviljade ja rapsi saagikuselt Euroopas endiselt viimaste hulgas. Levivad Lääne-Euroopa saagikad sordid, kuid nende potentsiaali kasutatakse halvasti.
Rapsiga on mindud edasi peaasjalikult laiuti ja hoopis vähe saagikuse tõstmise teel. Rapsi osakaalu poolest külvikorras olime mullu Kanada järel maailmas teisel kohal, tänavu ilmselt saavutasime esikoha – raps järgneb rapsile igal kolmandal aastal. Paljud riskivad ka tänavu, jättes rapsi külvikorra reeglid arvestamata, selle asemel et rapsi saagikust tõsta.
Põlluseminarid on võistuviljeluse loogiline jätk
Viljelusvõistlus selgitab uuemeelsed teravilja- ja rapsikasvatajad, kes on nõus oma vaateid ning kogemusi avalikkuse ees jagama. Et uute kogemuste omajad ja vajajad saaksid vahetult kohtuda, korraldab Baltic Agro põlluseminare. Need toimuvad kevaditi eelmisel aastal silma paistnud võistuviljelejate juures.
Tänavu oli juuni algul viis sellist põlluseminari. Eestimaa eri paigust kutsuti osalema põllumehi, kes on piirkonnas autoriteedid ja kellelt võetakse eeskuju. Seega on põlluseminarid viljelusvõistluse loogiline jätk: võistluse käigus saadakse kogemusi ja need levivad seminaridest osavõtjate kaudu.
Mõlemal juhul osalevad eksperdid. Viljelusvõistluse ekspertidena on tuntud Peeter Viil ja Enno Koik, põlluseminaridel oli tänavu eksperte Sakust, Jõgevalt ja maaülikoolist ning isegi Leedust.
Kolm radikaalset uuendust korraga
Harjumaa põllumajandusettevõtte Valdereks juht agronoom Aare Mölder on Eestis tuntuks saanud just viljelusvõistluste kaudu. Ta on ideaalne võistuviljeleja – loov eksperimenteerija, kes on kujundanud omanäolise agrotehnoloogia. Tal on sügavad teoreetilised teadmised, mis annab tema uuendustele usaldusväärsuse, samas on ta avameelne ega varja eksimusi.
Aare Mölder viljeleb Eesti keskmistel muldadel, aga tema kasvatatud saagid ületavad riigi keskmisi statistilisi näitajaid kahekordselt. Tema viljelusvõistluse parim tulemus – 8,6 tonni talinisu hektarilt – jääb 2007. aastasse. Viljelusvõistluse ekspert Peeter Viil määras selle põllu ühe osa kõrgeimaks saagikuseks ligemale 12 tonni (!) teri hektarilt.
Baltic Agro on Valdereksis põlluseminare korraldanud varemgi, tänavu juuni algul olid sinna kutsutud Põhja-Eesti põldurid. Lääne- ja Ida-Virumaalt sõitis kohale terve bussitäis rahvast.
Seminar algas viljelusvõistlusele esitatud talinisu ’Olivin’ põllul. Seda põldu ei ole üheksa aastat küntud, mulda on haritud vaid pindmiselt. Külvati 21. augustil ehk ebaharilikult vara. Külvisemääraks oli 180 idanevat tera ruutmeetrile, mida on tavatult vähe. Kolm radikaalset uuendust korraga.
Aare Mölder selgitas, et eksperimenteerimisel on ta seadnud eesmärgi kasvatada võimalikult tugevad taimed, millel oleks piisavalt kasvuruumi ja toitaineid ning mis taluksid ka karmi talve.
Kõrge saagi saamiseks panustatakse 1000 tera massile
Aare Mölder: “Minu agronoomipraktika suurim üllatus on talinisu ’Ramiro’ 1000 tera mass. Mul olid kõrvuti põldudel ’Olivin’ ja ’Ramiro’. Esimene silmaga vaadates saagikam kui teine. Kui ma neid koristasin, siis selgus, et kõrgem saagikus oli hoopis ’Ramirol’. See kinnitas minu seisukohta – panustada 1000 tera massi.”
Sarnane kogemus oli jutustada Peeter Viilil. Tema analüüsides, millega selgitati saagikust kujundavate üksiktegurite osakaalu, oli mõnel juhul 1000 tera mass nii kõrge, et ta ei usaldanud neid esialgu avalikustada.
Peeter Viil on mitu aastat järjest uurinud teaduslike meetoditega Valdereksi põldude muldasid, mida juba ligemale kümme aastat ei ole küntud. Andmed näitasid, et muldade füüsikaline seisund on paranenud ja bioloogiline aktiivsus tõusnud.
Erki Oidermaa kõik põllud väärinuks võistlusele esitamist
Baltic Agro Lõuna-Eesi põlluseminar peeti Põlvamaal Erki Oidermaa põldudel. Tema osales mullu viljelusvõistlusel esimest korda ja tema kaks põldu – ühel kasvas tritik, teisel oder – said preemia. Põlluseminarist osavõtjaile näitas mees suurt hulka põlde, mis olid kõik nii suurepärased, et väärinuks võistlusele esitamist.
Erki Oidermaa on üks Eesti suurimaid seemnekasvatajaid. Seemnevilja müügist saadud lisatulu kasutab ta intensiivseks viljeluseks ning ettevõtte arendamiseks.
Tema tegevus on väljakutseks paljudele teistele seemnekasvatajatele, kes väidavad, et seemnekasvatajal ei ole mõistlik kõrgeid saake taotleda. Kopsakad terad on ju kvaliteetse seemne tunnus!
Erki Oidermaa alustas iseseisvat ettevõtlust viie hektari põlluga, nüüdseks on tal ligemale 1000 hektarit. Edu võti on tema ettevõtlus- ja juhtimisvõimed, ettevõtte pidev ja pikaajaline arendamine.
Põlluseminarist osavõtjad märkisid, et Oidermaa kasutab osavalt ära Lõuna-Eesti eeliseid Põhja-Eesti ees. Ta külvas suvivilja maha juba aprilli keskel. Hulk aastaid on ta saagi kätte saanud enne sügiseste vihmade algust.
Peatähelepanu koondub rapsikasvatuse kogemustele
Praeguses olukorras, kus paljud Eesti rapsikasvatajad riskivad kasvupinda laiendades, on hädasti vaja uusi rapsi saagikuse tõstmise kogemusi. Tänavune viljelusvõistlus neid ka pakub. Just rapsi, eeskätt talirapsipõlde on võistlusele esitatud kõige enam. Osa võtavad peaaegu kõik varasemate aastate kõrgete rapsisaakide kasvatajad: Harjumaalt Koplimäe Agro, Tartumaalt Männiku Piim ja Rannu Seeme, Valgamaalt Kesa-Agro jt.
