FANTASTILINE! Eestlaste ja välismaalaste muljed tantsupeost

 (1)
Kauni Sillat, pererühma tantsija Pärnust, koos poja Gustaviga.
Kauni Sillat, pererühma tantsija Pärnust, koos poja Gustaviga.Foto: Sven Arbet

Maaleht muljetas tantsupeokontserdi järel nii eestlaste kui välismaalastega, kogedes ülimat vaimustust. Suurimat muljet avaldas rõivadisainerist rahvatantsija Kauni Sillati imeväärne oskus end pooleks jagada nii väljaku kui müügitelgi vahel.

Viie lapse ema Kauni Sillat, kes tantsib Pärnu Vabakooli pererühmas Ristikhein, oli tantsupeol esimest korda. Aga kui juba tulla, siis täie rauaga, arvas Kauni Sillat ja avas tantsupeo ajaks Kalevi staadionil enda disainitud villaste riiete müügitelgi.

„Kui pidin väljakule minema, panin uksele sildi „Tantsin, tulen kohe!” ja kliendid ootasid kannatlikult,” rõõmustas Kauni inimeste kannatlikkuse üle. Lisaks temale tantsisid peol ka pere kolm väiksemat last, kaks suuremat vaatasid.

Proua Kauni kauni sisuga müügitelgi ümber voogas aga tantsupeo teise kontserdi järel rahvamurd, kes murdis end muljetades suisa riidenagide vahele, kui äikesekärakas koos vihmaga voli sai.

Fantastika kuubis

„Fantastiline,” kilkab kiirustav daam Saksamaalt.

Kiirustav daam Saksamaalt. Foto: Sven Arbet
Seotud lood:

„Fantastiline kogemus, olen esimest korda nii Eestis ja Tallinnas kui ka tantsupeol,” räägib kanadalane Robin Gaunt. Tema abikaasa, eesti päritolu Julia Rannala aga tunnistab selges inglise keeles, et mõtleb sügavalt Tallinnas üles astunud Kanada eestlaste tantsurühmaga liitumisele.

Julia Rannala ja Robin Gaunt Kanadast. Foto: Sven Arbet

„Nii mulle kui tütar Simonale meeldis tantsupidu väga,” ütleb Räpinast pärit ja praegu Viimsis elav Monika Kähr, silmad niisked. Ta lisab, et Simonale meeldisid nii palliga võimlejad kui ka kõige väiksemad tantsijad. Monika tunnistab, et nostalgihetk oli vägev, kuna ta ise on samuti lapsepõlves tantsinud. „Simona ütles, et ta tahaks ka tantsima hakata,” räägib Monika tulevikuplaanidest.

Monika Kähr ja Simona Kähr. Foto: Sven Arbet

„Jumal, nii ülevad muljed!” kostab Merike Paap, kes on samuti Räpinast. Ta lisab, et on natuke ka tantsuinimene, aga tantsib teisi tantse, näiteks valssi.

Merike Paap Räpinast. Foto: Sven Arbet

„See kõik puudutab,” sõnab vesiste silmadega Tallinna mees Heiki Tulk ja neelatab. „Aga kooliajal ei saanud ma rahvatantsust üldse aru, arvasin, et on rohkem mingi tüdrukute värk. Ju peab vist rahvatantsu mõistmiseks vanemaks saama, siis liiguvad mingid asjad paika.” Ta lubab viie aasta pärast taas pidu kaema tulla.

Heiki Tulk. Foto: Sven Arbet

„Mis siin muljetada, tunded on nii laes, olen täitsa sõnatu,” kostab Virve Mägi. Kõige ilusam olevat olnud lummuslik naiste tants „Targa rehealune”.

Virve Mägi Foto: Sven Arbet

„Pisar tuli ikka silma küll kui „Tuljak” algas,” poetab Tartu neiu Elise Einpaul ja teatab, et jõudis juba paari peojärgse minuti järel kaaluda, et äkki peaks rahvatantsijaks hakkama.

Elise Einpaul Tartust Foto: Sven Arbet

Poole sajandi kogemus

„Väga meeldivad muljed, „Maa hing” läks mulle väga hinge,” räägib Katrin Vels. Tema abikaasa, sakslane Martin Müller kiidab kogetut taevani.

Katrin Vels ja abikaasa Martin Müller Saksamaalt. Foto: Sven Arbet

Turvafirma Meeskond turvamees Riho Ansar on väga rahul asjade käiguga, sest veel eelmisel päeval oli ta väravas ja ei näinud peost muhvigi. Nüüd sai ta staadionitreppide otsal poole silmaga ka väljakul toimuvat silmata. Riho sõnul oli pidu suurepärane ja publik samuti: inimesed said ilusti aru sellest, mis lubatud ja mis mitte.

Turvamees Riho Ansar Foto: Sven Arbet

Turust tulnud soomlanna Laura Ervo oli aastaid pingutanud peopileti hankimise nimel. Nüüd on ta kogetust pehmelt öeldes sillas.

Laura Ervo Turust Foto: Sven Arbet

Ka daamid Miriam ja Carolin Kanadast olid vaimustuses ja kiitsid kogetud värvidemänge. Eesti tee sai aga ette võetud selle pärast, et nende koori repertuaaris on mõned Eesti heliloojate laulud.

Miriam ja Carolin Kanadast Foto: Sven Arbet

Leho Lait Valgast kiidab pidu ja eriti „Pikseloitsu” vägevust. Ta meenutab, et aastail 1965 kuni 1973 tantsis ta rahvatantsu ning osales 1969. aasta juubelipeol lauljana. Praegu tantsib tema tütar ja poeg laulab.

Leho Lait Valgast Foto: Sven Arbet

Heikki Hongisto Vaasast kiidab pidu ja arvab, et selle külastamine peaks kuuluma iga soomlase n-ö kohustusliku Eesti repertuaari hulka.

Heikki Hongisto Vaasast Foto: Sven Arbet

Loe veel

Eesti juurtega väike Mai Inglismaalt on peol koos isa Andry ja vanaema Jill Parkinsoniga. Maile meeldib tuttuus eesti mustritega kampsun pea sama hästi kui tantsupidu.

Vanaema Jill, isa Andry ja väike Mai Parkinson Inglismaalt Foto: Sven Arbet