JUUBELIPIDU 150 | Austerlanna ja ungarlane langesid koorilaulu lummusesse


Austerlanna Lea Struck laulab Tartu Noortekooris.
Austerlanna Lea Struck laulab Tartu Noortekooris. Perekonnaarhiiv

Üks asi on koorikultuurist kuulda, teine aga ise lauldes kaasa lüüa, leiavad Eesti koorides laulvad välismaalased.

Eestimaa laulu- ja tantsupidu pole ammugi enam üksnes eestlaste pidu. Maaleht on tänaseks tuttavaks saanud enam kui kümne rahva poegade ja tütardega, kes kõik me juubelipeole pürivad. Neljapäevases paberlehes tegime pikemalt tutvust Walesi taluniku Gwyn Jonesiga, kes lõõritab lõokesena me koorilaulu.

Aga see pole pole sugugi kõik! Maalehe veebist on leitavad teisedki lood.

Parem vokaal


Ungarlane Zsolt Bánhalmi laulab Tartu Hansa segakooris.

Tema lugu on järgmine: „Saabusin Tartusse 2016 aastal Erasmus+ programmi vabatahtlikuna ja alustasin tööd Lille noortekeskuses. Aasta möödudes otsustasin jääda veel aastaks, sest mu loodud kontaktid nii maa kui ka inimestega olid head.

Koorilauljaks sain tänu oma Eesti sõpradele, kes õhutasid mind liituma, nimeliselt oli selleks Eva Kams, Tartu Hansa segakoori dirigent. Kuna olin kuulnud Eesti säravast koorikultuurist otsustasingi sellest osa saada läbi isikliku kogemuse.

Koor võttis mu kohe meeldivalt vastu. Nüüdseks, pool aastat pärast koorilaulu algust olen ka ise arenenud, oma vokaali paremaks muutnud, õigemini hingama õppinud. Ja kõige olulisem: olen kogenud, kui tähtis on koorilaul Eesti inimestele.”

Ungarlane Zsolt Bánhalmi laulab Tartu Hansa segakooris. Perekonnaarhiiv

Koorikultuuri lummus

Seotud lood:


Austerlanna Lea Struck laulab Tartu Noortekooris.

Tema lugu on järgmine: ”Gümnaasiumi lõpetamise järel liitusin Euroopa vabatahtliku teenistusega ja alustasin tööd Tartus trüki- ja paberimuuseumis. Et Austrias olin ma palju laulnud tundsin sellest puudust oma esimestel Eestis veedetud kuudel. Nii otsisingi liitumiseks koori kuni leidsin Tartu Noortekoori.

Kuna kooriproovid toimuvad ju eesti keeles oli algus raske, aga õnneks aitasid kaasaluljad mulle nii sõnu kui õpetusi tõlkida. Eestis koori liikmes olemine pole üksnes laul ja muusika, see on Eesti kultuurist osa saamine, Eesti hingega tutvunmine. Just kooris lauldes saan ma aru kui uhked on eestlased oma kõrge koorikultuuri üle. Olen väga õnnelik, et saan ka ise sellest osa.”

Andke aga teada!


Laulu- ja tantsupeole pürgivate välismaalaste lühiportreesid saab tulevikuski lugeda Maalehe veebist. Kui ka teie välimaalastest tuttavad on osalejatena laulu- ja tantsupeole tulemas, tänan ette, kui nende laulu- ja tantsulood jõuavad meiliaadressile rein.sikk@maaleht.ee koos paari särava ja suureformaadilise fotoga.

Samuti ootame välismaal tegutsevate eestlaste kollektiivide lugusid.

Avaldame rõõmuga!