Miks laulupeofilm jõhkra tsensuuri hammasrataste vahele jäi
Jüri Müüri 1969. aastal valminud laulupeofilmi “Leelo” juhtum näitab nõukogude tsensuuri jõhkrust, aga ka seda, kuidas hoolimata kõigest pääseb aastate möödudes autori nägemus taas võidule.
Laulupeotraditsiooni 150. aastapäeva peo lävel on paslik meenutada, kuidas tsensuurist ei pääsenud ükski nõukogude perioodil valminud film. Mõned keelati koguni ära, pandi riiulisse. Või tehti vägivaldselt ümber – nagu juhtus Jüri Müüri 1969. aastal Tallinnfilmis valminud “Leeloga”.
Kui sisestada Eesti filmi andmebaasi otsingusse märksõna “laulupidu”, tuleb välja suur hulk kirjeid, millest saab ettekujutuse, kui palju laulupeofilme ja kroonikalõike üleüldse on tehtud.
Muu hulgas leiab sealt kirje: 1969. aastal astub esimene inimene Kuule, meil tehakse kaks üldlaulupeo filmi.