PALJU ÕNNE! 459 peolt väljajäänud lauljat ja tantsijat pääseb siiski rongkäiku!

 (14)
Noorte laulu- ja tantsupeo rongkäik 2017
Noorte laulu- ja tantsupeo rongkäik 2017Foto: Mikk Mihkel Vaabel

Maalehes ilmunud konstruktiivne algatus laulu- ja tantsupeolt väljajäänute rongkäiku lubamiseks päädis viimaks positiivse otsusega.

19. juunil erakorraliselt kogunenud Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse nõukogu arutas ettepanekut lubada laulu- ja tantsupeo rongkäigust osa võtta ka peole ettelaulmise või ettetantsimise tulemusel mitte pääsenud kollektiividel. Sihtasutuse üleskutsel oli soovi rongkäigus osaleda avaldanud 459 inimest.

Sihtasutuse nõukogu teatas, et sellise hulga inimeste mõju rongkäigu erinevatele logistilistele lahendustele ja turvameetmetele on tagasihoidlik ning nii otsustatigi anda soovinutele erandkorras võimalus osaleda rongkäigus oma maakonna kolonni koosseisus.

Seega pääsevad selleks soovi avaldanud 459 lauljat ja tantsijat laulupeo rongkäiku.

Umbes sama suur - 450 ringis on näiteks Värska, Roosna-Alliku, Tori ja ka Lüganuse elanike arv.

Oma transpordiga

Nõukogu juhtis samas tähelepanu, et peole akrediteeritud kollektiividele tagatud muud õigused aga neile ei laiene ning rongkäigus osalemiseks tuleb neil endal hoolitseda nii transpordi, toitlustuse kui ka võimaliku majutuse eest.

Ettepanek peole mittepääsenute, kuid eelproovides osalenud kollektiivide rongkäiku lubamiseks ilmus Maalehe veebiväljaandes 6. juunil kandes pealkirja „Tantsupeole mittepääsenud rühmad soovivad, et neid lubataks laulupeorongkäiku”.

Seotud lood:

Seal seisis: „Üheks rongkäiku mineku idee algatajaks on tantsu ja sh ka rahvatantsuga üle 40 aasta tegelenud Krõõt Kilvet. Ta alustas lapsena tantsimist Sõlekeses ja on osalenud pea kõigil tantsu- ja laulupidudel. On tantsukollektiivi Ingliska neiduderühma, noorte segarühma ja naisrühma asutaja ja juhendaja.

Miks peaksid siis kõik eelproovidel osalenud tantsurühmad saama võimaluse rongkäiku pääseda?

Selgitab Krõõt Kilvet: „Tantsupeo protsess on tantsijatele ja juhendajatele olnud aastate pikkune ja sellesse on panustatud mõõtmatult pühendumist, isiklikku aega, higi ja pisaraid. Valminud on imelised rahvarõivad, mille väärtus on nii emotsionaalne, sest tihti on nad valminud tantsijate endi näputööna, kui ka rahaline.

Kõik tantsijad, kes on läbinud teekonna ja näidanud ennast juba kahel ettetantsimisel, väärivad seda, et ka nemad saaksid osa meie ühisest juubelipeost ja võimaluse näidata oma tantsutahet ja imelisi riideid.””

Esialgne vastuseis

Oma esialgse reaktsioonina Maalehe artiklile teatas laulu- ja tantsupeo sihtasutus, et „30 päeva enne tantsupeo algust ei ole võimalik suuri korralduslikke muudatusi enam teha.”

Hoolimata peokorraldajate vastuseisust rongkäigu pääsejate arvu suurendamisele kutsus kultuuriminister Tõnis Lukas erakorraliselt kokku Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse nõukogu, et siiski arutada võimalust lubada laulupeo rongkäiku kõik tantsijad-lauljad, kes osalesid eelproovides.

Nii jõutigi ligi kaks nädalat kestnud arvamustevahetuse tulemusel siiski selleni, et 459 peole mittepääsenud, kuid rongkäiku soovinud lauljat ja tantsijat võib ka rongkäiku tulla.

Samas oli ainuüksi peolt välja jäänud tantsijate arvuks 4601.