Emane ja isane sääsk Laokülas
Laoküla kiigeplatsil, mõnisada meetrit tulevasest laululavast ja looduslikust jõusaalist eemal, peetakse viktoriini.
On ilus päev, päike laksab lagipähe ja Ithaka Maria kordab mõttes veel kord “Hopa’pa-rei” sõnu, sest “Lauluga maale” salvestus on algamas.
Parajasti küsitakse Kaisvere ja Laoküla rahva segavõistkondadelt neljandat küsimust.
See kõlab nii: milline on elanike arv võistlevates külades? Ja kas asi on viie aasta tagusega võrreldes halvemaks või paremaks läinud?
Kardetakse muidugi halvemat. Külanoori tõmbavad linnad, vanu manala.
Õnneks liigub siin asi siiski paremuse suunas, viie aastaga kolm elanikku rohkem. Kuigi külades on rahvast kokku parajalt nii vähe, et vastamise ajaga võib kumbki küla omad üle lugeda.
Kokku on Kaisveres ja Laokülas 1. jaanuari seisuga 32 + 29 = 61 inimest.
Kui kaugel elab üks külavanem teisest?
Palju rahvast seega pole, aga alles ollakse ja edasi minnakse. Kas või sellesama laululava ehitamisega (külade arendamise ja uuendamise investeeringutoetuse abil, seda osati õigel ajal ja hästi küsida).
Järgmine küsimus on mõeldud eelmisele otsekui mõtlikult järele vaatama: “Mitu kalmistut on Kaarma vallas?”
Viis, selgub. Kaarma, Kaarma-Liiva, Saia, Piila, Abruka. Peaaegu 400 km² ja 70 küla kohta polegi seda nii palju.
Üheksas küsimus: “Millist taime on kujutatud valla lipul?”
Vastus tunnistab, et kohalikud pole fantaasial väga lennata lasknud. Ühesõnaga – kadakas. Tagurpidi öeldes sakadak.
Just selle tagurpidi nime on pannud oma osaühingule nimeks sama valla mees Jüri Heinlaid, kes Laoküla kiigeplatsi servas parajasti kadakast käsitöötooteid müütab.
Neljateistkümnes küsimus: kui kaugel elavad külavanemad Aive Sonets (Laoküla) ja Kalju Sinijärv (Kaisvere) teineteisest? Seda linnulennult (küsimuste koostaja tundub olevat maamõõtja kalduvustega).
Vastus: 1,6 km. Kaudselt iseloomustab see ka külaelanike omavahelist läbikäimist – omavahel ollakse küllalt lähedased.
15. küsimus: kui kaugel on Reinu tiik suurest teest?
Võõras ei oska isegi oletada. Aga kohalikule on see just väljakutse – teada ka arvudes seda, mida tuntakse südames.
Kohe minnakse seda rada mööda veelgi enam süvitsi:
- kui kaugel on siit Riidu põllu lõpp?
- kui kaugel on siit Riidu talu otsasein?
- kui kaugel on Kaasiku maja?
Küsimusele vastamise ajaga jõuaks vähemalt kahe küsimuse vastused ka sammudega välja mõõta.
Riidu talu otsasein on 114 meetri kaugusel, Kaasikuni majani on 212 meetrit. Eesti küla, ühesõnaga. Kõrvuti otse ei elata, aga õhtuvaikuses kostub ka tasane jutt ühest õuest teise.
Kas sa “Hopa’pa-reiga” pildistada tahad?
Kohe hakkab aga kohalikesse õuedesse kostma Gerli Padari tugev hääl, sest “Lauluga maale” on päral.
Palju kohalikku rahvast on ka päral, vaid dolomiidikaevandaja ja -tahuja Volli Sai rehmab käega ning jääb oma tuhmvalges toonis kaevandusele vaatama. Pealegi esindab teda ja tema tööd kohapeal võimas dolomiidist silt “Laoküla kiigeplats”.
Viktoriin kiigeplatsil on jõudnud juba oma viimase küsimuseni: “Mis eristab emast sääske isasest?”
Et on kuiv ja kuum päev, pole pinisejaid parajasti võtta ja veel vähem on aega nende soolisi erinevusi uurida. Seega: kes teab, see teab. Žürii eelistatud vastus: “Emane hammustab!”
Muidugi võib vaielda, et kas ning kui jah, siis kui suured hambad sääsel on, aga põhimõtteliselt on asi selge.
Selge on ka see, et “Lauluga maale” külaline Ithaka Maria on oma kuulsuse ühel laineharjal.
Salvestusplatsi taga vonkles autogrammijärjekord. Ning vähemalt üks ema küsis oma alles kõndima hakanud lapselt väga südamlikult: “Kas sa “Hopa’pa-reiga” pildistada tahad?”
Maaleht ja ETV kutsuvad rahvapeole
- Sel suvel toimub “Lauluga maale” telesaate salvestus kümnes kaunis Eestimaa paigas. Saatejuhid on lauljatar Gerli Padar ja Maalehe ajakirjanik Jüri Aarma.
- Laoküla kiigeplatsil koos Ithaka Mariaga peetud pidu saab ETVst näha 30. juulil.
- 13. augustil toimub pidu Kasepää külas koos Jassi Zahharoviga, 14. augustil Antsla Põllumeeste pargis koos Jakko, Mikko ja Mait Maltisega.
