Kus on, kus on Gerli kodu?

Lauluga maale!
Kus on, kus on Gerli kodu?
Lauluga maaleFoto: Ingmar Muusikus

Saate “Lauluga maale” primadonnat Gerli Padarit peetakse Haljala tüdrukuks, Uhtnas selgus aga hoopis teistsugune tõde.

Uhtnalased on uhke rahvas. Nad on uhked oma kodupaiga pika ajaloo üle ja väljendavad seda mitmel viisil.

Üks viise on see, et suvisel pühapäeval võib igal tänaval näha jalutamas vähemalt üht noort ema, lapsevankri sang käes.
Kui mõnel tänaval parajasti kedagi polegi, siis järgmisel on neid tükki kaks või isegi kolm.

Võib-olla on lapsevankreid rohkesti aga seepärast, et on
suvepuhkuste ja maal vanaema juures käimiste aeg? Või on see lihtsalt juhus, põhjustatuna sellest, et just läinud nädalavahetusel võeti siin üles kultussaade “Lauluga maale”?

Ei, juhus see pole. Rakverest veerandtunnise autosõidu kaugusel asuvas Sõmeru valla Uhtna külas ei ole rahva juurdekasvuga tõesti muret.

Kümme võib-ollat on üks jah

Ehkki nõukogude aja pärandina koosneb suur osa Uhtnast mitme­kordsetest elumajadest, tahetakse siin siiski elada. Võib-olla seepärast, et nii ollakse lihtsalt harjutud. Võib-olla seepärast, et kõik on käe-jala juures (kool ja lasteaed näiteks).

Võib-olla seepärast, et maakonnalinn Rakvere on piisavalt lähedal ning pakub nii töökohti, head gümnaasiumiharidust kui kultuuri. Ning korralikke kaubanduskeskusi muidugi ka.

Võib-olla on Uhtna uhkesti elus aga seetõttu, et Sõmeru vald ei koosne keskusest ja üksikutest unustusse vajuvatest küladest. Pigem on see just väiksemate keskuste vald. Isegi ametlikke jaanitulesid oli vallas neli — Vaekülas, Ubjal, Sõmerul ja Uhtnas.

Seotud lood:

Väiksemate paikade arengu toetamine pole selles vallas vaid sõnakõlks, millega valimiste eel hääli püüda.

Üks väike tõestus: 12. juulil pannakse tutvumiseks välja Uhtna tööstusala detailplaneering, seda nii vallamajas, Uhtna raamatukogus kui ka valla kodulehel internetis. Planeeringuala suurus on 7,2 ha.

Teine väike tõestus: vallavolikogus on eelnõu, mille kohaselt saaks Uhtnas nime Terase tänav. Ja kui on juba niisugune nimi, küllap on ka terast. Ning kui on terast, on ka pappi. Ehk sissetulekut, kui viisakamas sõnastuses öelda.

Koos vanaemaga internetti

Uhtnas on veel üks oluline noorte kodupaigaga köitja: see on uhke ajalugu. Ning mitte selline ajalugu, mis lebab kusagil rõskes toanurgas, hallitusniidid ja ämblikuvõrgud turjal.

Uhtna ajalugu elab ja kasvab. Näiteks kohalikus raamatukogus ning internetis, täpsemalt Uhtna raamatukogu koduleheküljel Facebookis.

Need, kes teavad, mis Facebook on, võivad selle nüüd lahti võtta, toksida otsingusse
“Uhtna raamatukogu” ja ise
edasi lugeda.

Teistele olgu öeldud, et Uhtna raamatukogul on usin juhataja Inge Pikkoja, kes kohalikku aja­-
lugu tükikaupa internetti laeb. Seni viimane sissekanne ütleb, et albumisse “Meie inimesed laulu- ja tantsupeol” lisati 19 uut fotot.

Sõna “uus” ei tähenda aga seda, et kõik need pildid oleksid tehtud just äsja lõppenud noorte laulu- ja tantsupeol. Ei, teiste hulgas on ka fotod “Bussiga suurele peole” aastast 1969, “Need rahvariided valmisid 1985. aasta tantsupeoks” ja mitmed teised.

Mis aastal see oligi?

Üks sissekanne Uhtna raamatukogu leheküljel Facebookis teatab, et raamatukogusse jõudis vana postkaart, millel on kujutatud Sämi Tuletõrje Seltsimaja ehk vana poodi ehk kõrtsi.

Pilt pandi loomulikult ka teiste kõrvale internetti, tema naabriteks on seal “Sämi vana sild aastal 1933”, “Opel ja noored Sämi sillal 1935”, “Uue silla ehitus 1958” jms.

Eraldi kataloog on teemal “Uhtna majad ja hooned”, juures kommentaarid, et “selles ülakorruse parempoolses korteris elasin ma pool elu” või “mu vanaema elab allkorrusel siiamaani”.

See tähendab aga, et ajalugu pole enam midagi suurt ja võõrast, nimede ja aastaarvude lõputu päheajamine koolis, vaid midagi oma ja lähedast, lihtne side olnu ja oleva, lastelaste ja vanemate ning eriti lastelaste ja vanavanemate vahel.

Miks Inge Pikkoja seda kõike teeb? “See on tunne,” ütleb ta. “Kohusetunne,” lisab ta veidi aja pärast. “Kui ma töötan raamatukogus, siis on minu kohus ju ka minevikku säilitada. Ka mu ema tegi siin sama.”

Kes tahavad käega katsuda

Raamatukogu kapid on tõesti ajalugu täis. Lisaks on üleval näitused — pidevalt vahetuva sisuga näitused. Seega: need, kellel internetiga põhimõtteline vastuolu või mõni muu põhjus, miks seda kasutada ei saa, võivad minna Uhtna raamatukokku kohale.

Päeval mil tänavatel rohkelt titekärusid näha võis, lebasid raamatukogu laudadel näiteks selliste pealkirjadega albumid ja kogumikud: “Naiste tegemised kolhooside aegu”, “Uhtna näitemänguharrastajad”, “Uhtna pasunakoor” ja “Uhtna kolhoosi rahvakontrolli grupi 1970. aasta satiirilehed”. Lappa ja leia!

Aga jutt Gerli kodust, millega seda artiklit lugema meelitati?

Ka see on osake Uhtna ajaloost. “Lauluga maale” salvestamise päeval oli raamatukogus üleval ka näitus piltidest, millel võis tulevasi tähti väiksema või suurema vaevaga ära tunda. Gerli ja Tanel sündisid tõesti siin, Uhtnas.

Loomulikult on need pildid näha ka Facebookis. Ning seal on puhkenud ka elav arutelu teemal, kes on need teised neil paari aastakümne tagustel fotodel. Ühesõnaga, tegeldakse ajalooga.

Gerli aga tuli sel päeval ajaloost tänapäeva ja astus Uhtna külaplatsil kunagiste kaaskülalaste ette oma kõige säravama naeratuse ja kõige kõlavama häälega. Omade värk, teadagi.

Maaleht ja ETV kutsuvad rahvapeole
- Sel suvel toimub “Lauluga maale” telesaate salvestus kümnes kaunis Eestimaa
paigas. Saatejuhid on lauljatar Gerli Padar ja Maalehe ajakirjanik Jüri Aarma.
- Uhtna külaplatsil koos Anne Veskiga peetud pidu saab ETVst näha 16. juulil.
- 16. juulil toimub pidu Viljandimaal Karksi ordulinnuses koos Airi Allveega,
17. juulil Saaremaal Laoküla kiigeplatsil koos Ithaka Maria Rahulaga.
- 23. juulil saab Põlvamaal Võõpsu pritsikuuri platsil kuulata Jansat.