VIDEO: Militaarelu mitu külge ehk Teekond sõdurilaulude juurde
Kalevi jalaväepataljoni Pasi-soomuk, mille korrektne nimi on Sisu XA 188, peatub Paldiski metsade vahel asuval polügoonil selleks, et “Lauluga maale” saatetiim saaks uurida, mis loom see sõiduk õieti on.
“Kas ta sõidab läbi tellisseina?” naljatletakse maalehekollases bussis auto võimsuse üle. Pole ka ime – laiguline, kolmnurkse ninaga, külgedele kinnitatud kettidega kuuerattaline näeb välja, nagu saaks temaga sõita läbi tule ja vee.
Kiirus on kõige tähtsam
Taamal paistavad järsud künkad. Kui Pasi hämaras kastis istudes mäekesest alla kihutada, on hetkeks hirm, sest masin loksutab nii, nagu sõidaks Ameerika mägedel. Tegelikkuses kõigutab vaid vähekene, kuid kolinat-mürinat on see-eest palju.
“Automaatkäigukastiga limusiin” nagu selle kohta naljatlevalt öeldakse, mahutab koos juhi ja komandöriga 11 meest. Vaid väike nupuliigutus ja tagaluuk avaneb automaatselt – just nii moodsa autoga on tegemist. See sõiduk on mõeldud kasutamiseks palgalistele sõduritele. Need, kes on tulnud jalaväepataljoni aega teenima, peavad leppima Sisu XA 180ga.
Maksimumkiirus, mille soomuk välja võtab, on 95 km/h. Eesti oludes hea masin, millega võib sõita nii linnas kui ka põllul, nii öösel kui ka päeval, teab veebel Taimo Lepp öelda.
Kalevi jalaväepataljon valmistab ette nii rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalevaid kaitseväelasi kui ka ajateenijatest koosnevaid reservüksusi.
“Meil toodetakse kiirust,” toob Kalevi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Hannes Alesmaa välja kõige olulisema märksõna. Pataljoni kõige suurem eripära on mõttelaad – alati peab olema valmis, agressiivne ja kiire.
Kui sõjasõiduk üle vaadatud, jätab “Lauluga maale” tiim sõdalased polügoonile ning võtab suuna Aegviidu poole, kus on parajasti käimas naiskodukaitse suvepäevad. Võiks arvata, et ees ootavad üles rivistatud ning vormi riietatud militaarsed naised, kuid suvepäevadele jõudes tuleb välja, et naiskodukaitse ei pruugi üldse tähenda pidevat püss seljas ringijooksmist.
Lühikestes suveriietes energilised naised praktiseerivad suvepäevadel koos töötamist, jooksevad tiiki, kannavad sealt kiiruse peale vett üles, teevad erinevate atribuutidega teatevõistlusi, mis eeldavad head tasakaalu ning kiiret roomamist ja jooksmist. Olümpia – nagu nad seda ise nimetavad. Tegemist on vabas vormis suvise üritusega, mille eesmärk on veeta mõnusalt aega ning tutvuda naistega teistest ringkondadest.
Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming räägib, et baasväljaõppel, mille peavad läbima kõik naiskodukaitse liikmeks astujad, ei sunnita laskma, küll aga õpetatakse neid relva tundma. Kaitseliidu naisorganisatsiooni astujatel on võimalus läbida sõduri baasõpe, ohvitseri ja allohvitseri kursused ning rakendada end militaarsetel ametikohtadel – näiteks on võimalik naiskodukaitsjal saada üksuse juhi ametikohale.
Kuid on ka teisi võimalusi eneseteostuseks. Näiteks toitlustab naiskodukaitse paljusid üritusi, õppusi ja näiteks ka laulupidu, korraldab mitmesuguseid koolitusi ja ringe. Mõnikord tehakse koos käsitööd, teinekord lüüakse kaasa ürituste korraldamisel. Kuid mis peamine: kui keegi midagi oskab, jagatakse seda teadmist lahkelt üksteisega.
“Kui on kriisiolukord ja juhtub mõni õnnetus, siis tavaelus pole võimalik selliseid situatsioone läbi mängida,” on Saue jaoskonna naiskodukaitsja Ruth Pääsuke õnnelik koolituste üle, mida naiskodukaitses korraldatakse. Näiteks seisid äsja meditsiinikoolituse läbinud kodutütred vastamisi olukorraga, kus ühel naisterahval hakkas tänaval halb. Õppustel olid tüdrukud veidi tagasihoidlikud, kuid päriselus julgesid ning oskasid nad abi anda.
Pataljon rõkkab
Militaarsete naiste juurest viib tee edasi reisi sihtpunkti Kuperjanovi jalaväepataljoni, kus sõdurpoistel on tingimustega kohanemiseks aega olnud natukene üle kuu aja.
Turvakontroll läbitud ning pataljoni territooriumile jõutud, võib märgata ringi liikumas külalisi, kes on nii salvestust kui ka pataljoni ennast uudistama tulnud. Nende vahelt paistavad silma sirge selja ja kindla sammuga laigulises digivormis ajateenijad. Praegu on neid pataljonis umbes 370, sealhulgas viis naissoo esindajat.
Kes tutvustab perele sõjaväeterritooriumi, kes näitab uudistajatele, missugune näeb välja sõjaväetehnika, kes võtab kumiseval häälel üles lauluviisi, mis kajab üle Võrumaa metsade.
“Lauluga maale” salvestus võib alata.
- Sel suvel salvestati telesaadet “Lauluga maale” seitsmes Eestimaa paigas.
- Saatejuhid olid laulja Gerli Padar ja Maalehe ajakirjanik Jüri Aarma.
- Kuperjanovi jalaväepataljonis salvestatud tänavust viimast saadet saab ETV ekraanilt vaadata laupäeval kell 19.30.
- Pilte ja videoid saate salvestusest Kuperjanovi jalaväepataljonis saab vaadata www.maaleht.ee.
