Suuremates linnades pole maadluse vastu huvigi. Järelikult on lootus külade ning väikelinnade poistel. Ja tüdrukutel. Jah, ka tüdrukutel, kes Koerus patside lehvides vastaseid selili heitsid.

Maadleja vajab maletajat

Möödunud nädalavahetusel suure ilu ja käraga peetud I Maalehe ja Koeru maaspordikeskuse maadlusturniir õnnestus igati. Vaatamata tublisti alla 20 miinuskraadi langenud külmale, osales rohkem kui sada poissi ja tüdrukut.

Külm valitses vaid väljas. Koeru keskkooli saalis tundus vägagi palav. Siin tõsteti võidurõõmsalt käsi ja vajuti kaotusevalus põrmu. Karjuti — eks mati veerel juhiste karjumine olegi treeneri üks ameteid — ja nuteti väänamise valust.

Üksnes väänamisega aga vastast ei võida. “Maadlejas peab olema ka maletajat,” väitis turniiri peakohtunik kindralleitnant Johannes Kert.

Üldse peab sportlane olema tugeva vaimuga. “Oleneb ju võitja paljuski sellest, kuivõrd suudab ta isiksusena vastase üle valitseda, oma kehalise ning tehnilise ettevalmistuse niiviisi tulemuseks muuta,” lausus Kert.

Aga kuidas see poiss või tüdruk ära tunda, kelles on nii murdjat kui maletajat?

Otsivad uut olümpiavõitjat

Koerus peetud turniiri üks eesmärke oligi ülevaate saamine Eesti noorte maadlejate hetkeseisust ning tulevikuväljavaadetest. Turniir erines omalaadsetest selle poolest, et maadluse kõrval hinnati poiste ja tüdrukute kehalist võimekust — selleks kulus terve laupäev.

“Treeneritel on, mille üle mõelda,” hindas võistluste eestvõtja, SA Koeru Maaspordikeskus juhatuse liige Mati Sadam. “Arvan aga, et aasta pärast võivad tulemused olla juba paremad.”

Ka kehalisi võimeid hindava noorteturniiri taga on seltskond inimesi, kellel eesmärk viia Eesti vabamaadlejad olümpiale. Veelgi enam — medalile.

Et Koerus noortele tõsine pilk heideti, räägib aukülaliste laua esinduslik koosseis: Eesti Maadlusliidu president Heino Priimägi, peasekretär Mehis Kard, maadlusliidu endine president Johannes Kert, Eesti maadluse elav legend, kahekordne maailmameister August Englas, kunagine N Liidu meister Jaan Roots.

Samas pole uute sportlaste leidmine ja meistriks, isegi olümpiavõitjaks kasvatamine eesmärk omaette. “Neist poistest peaksid tulevikus saama lipsukandjad, kelle kujundada on Eesti spordi maine,” kõneles Johannes Kert.

Eriline lootus nii medali kui lipsu suhtes pannakse maalt pärit sportlastele. Ka Koeru turniir kinnitas, et maadlejad kasvavad eelkõige valdades ja väikelinnades — Tapal, Viljandis, Põlvas, Põltsamaal, Väike-Maarjas. Aga ka Koerus, millest suurte plaanide kohaselt peaks saama Eesti maadlus-, miks mitte ka raskejõustikukeskus.

Miks üldse mõte, et vabamaadlejad võiks koolitust saada Tallinna asemel ühes Järvamaa vallakeskuses?

Esiteks seetõttu, et Eesti andekamaid noorsportlasi koolitavas Audentese spordikoolis ei toimu üldse vabamaadlejate õpetamist. Selleks mõeldud raha jaotatakse klubide vahel. Samas on liikunud mõte, et koolitusraha võiks parima tulemuse saavutamiseks siiski ühte kohta suunata. Näiteks Koerusse.

Üks eeldus — rulli keeratav ja siis lae alla tõstetav maadlusmatt — on Koeru keskkooli saalis juba olemas. Selline matt võimaldab tuua maadlejad nurga tagant spordisaalidesse, annab väärikust nii harrastajatele kui nende vanematele. Tõenäoliselt on Koerus tegu esimese sarnase matiga Euroopas, USAs on see aga laialt levinud.

Uus spordimaja

Lisaks unikaalsele matile räägivad Koeru kasuks maadlejate treenimise tava, kooli õpilaskodu ning treenerile elamiseks mõeldud kolmetoaline korter. Ning muidugi kogu keskuse loomist juhtiv SA Koeru Maaspordikeskus.

Ettevõtmisega on päri ka Koeru keskkooli direktor Tiit Kalda, kes näeb sportlaste koolitamises üht võimalust keskkooli allesjäämiseks maal.

Plaanid on aga veelgi suuremad. Nimelt peaks Koerusse kerkima uus spordihoone. Projekt on olemas, ehitusluba samuti. “Kui poleks masu, oleks hoone ilmselt juba püsti,” väidab Johannes Kert.

Kasutama hakkaksid tulevast maadluskeskust nii Eesti koondis, kaitsejõud kui Eesti Olümpiakomitee. Asjast on huvitatud ka tõsteliit.

Johannes Kert näeb tulevikus võimalust, et siis saaksid treenida Põhjamaade, Baltimaade, aga miks mitte ka Peterburi kandi maadlejad.

I Maalehe ja Koeru maaspordikeskuse maadlusturniir 24. jaanuaril

Poisid

- Kehakaal –32 kg

1. Nikita Tšehhonin, Kuldkaru

2. Jegor Jakovlev, SK Tapa

3. Villem Jamnes, Tulevik

. Kehakaal –35 kg

1. Jegor Tkatšov, Kuldkaru

2. Marek Kütt, Põltsamaa

3. Kristen Lõoke, JMM

- Kehakaal –38 kg

1. Jevgeni Hamidzanov, Väike- Maarja

2. Aivar Õunapuu, Rakvere

3. Kaimo Aljas, Põltsamaa

n Kehakaal –42 kg

1. Sander Saar, Põltsamaa

2. Meelis Valge, Põlva

3. Hendrik Orion, Põltsamaa

- Kehakaal –46 kg

1. Aimar Andruse, Põltsamaa

2. Kuldar Asu, Tulevik

3. Sten Orav, Tulevik

- Kehakaal –50 kg

1. Gleb Belokurov, Kuldkaru

2. Cen Trossmann, JMM

3. Renart Tiitus, Kuldkaru

n Kehakaal –54 kg

1. Kevin Rein, Lapiti

2. Ivo Rosin, Põltsamaa

3. Andrei Barabohja, TRJ SK

- Kehakaal –58 kg

1. Raul Kaljula, Tulevik

2. Renee Sikk, Lapiti

3. Kevin Kink, Põltsamaa

n Kehakaal –63 kg

1. Anatoli Larionov, Väike- Maarja

2. Enrico Orobko, Tulevik

3. Jarko Visnapuu, Väike-Maarja

n Kehakaal –69 kg

1. Ardi Andruse, Põltsmaa

2. Ander Vaher, Põltsamaa

3. Timur Uhek, Tulevik

n Kehakaal –76 kg

1. Andre Kuldma, Põltsamaa

2. Karlis Alps, Rakvere

3. Gardo Ojamaa, Lapiti

- Kehakaal –85 kg

1. Kevin Vihrov, Rakvere

2. Aleksei Maksimov TRJ SK

3. Evo Richard Lode, Lapiti

Tüdrukud

- Kehakaal –29 kg

1. Tiia Linda Purge, Tulevik

2. Annabel Piksar, Tapa

3. Kamilla Ševtsova, Tapa

- Kehakaal –33 kg

1. Johanna Ilves, JMM

2. Tatjana Radtšenko, TRJ SK

3. Regina Sahvon, TRJ SK

n Kehakaal –37 kg

1. Jessica Omann, JMM

2. Karoliine Maalinn, Leo

3. Jane Kägu JMM

- Kehakaal –44 kg

1. Olga Koroleva, Tapa

2. Anastassia Krasnova, KJ SK

3. Mariliin Nurmeots, JMM

- Absoluutkaal

1. Johanna Kikkas, Põltsamaa

2. Irina Kozlovskaja, TRJ SK

3. Laura Juus, JMM

Allikas: Koeru maaspordikeskus