Aastakümneid hiljem kerkis jälle päevakorda, et meie kaevurite töö väärib veidi laiemat tutvustamist, seda enam, et just nemad varustavad kogu Eestit elektrienergiaga. Kõne all olid endised kaevandused nii Tammikus, Kukrusel kui ka lõpuks Kohtla-Nõmmel. Tavaliselt kutsuti neile arupidamistele ka turismifanaatikuna tuntud Enn Käiss, kellel oli giidina tegutsedes varemgi olnud võimalusi külastada mitmeid teisi välisriikide kaevandusmuuseume.

Esialgu oli meil siin nii kohapeal kui kaugemal palju kahtlejaid, kes arvasid, et ega sellest ideest õiget asja ei saa.

See nimekiri, tänu kellele Kohtla Kaevanduspark-muuseum lõpuks teoks sai on võrdlemisi pikk. Esiteks muidugi Kohtla kaevanduse direktor Rein Mäe, kes muuseumi entusiaste lõpuks uskuma jäi ja kaevanduse sulgemisprojekti tegemisel vastavad vajalikud korraldused andis. Tänu oma allmaa- ja turismikogemustele sai muuseumi esimese juhatuse liikmeks ka E.Käiss.

Vahepeal on Kaevandusmuuseumi tegevuses olnud mitmeid erinevaid etappe ja vahetunud juhte ning algatustoimkonnast on hetkel muuseumi nõukogu liikmete seas vaid E.Käiss.

Kohtla Kaevanduspargist on tänaseks saanud igati atraktiivne kompleks, mida aastas külastab kümneid tuhandeid koolinoori ja täiskasvanuid kogu Eestist ning ca. veerand külastajaist on pärit välisriikidest. Tegevust jätkub nii maa alla kui maa peale ning muuseumi territooriumil ja kõrval olevatel tehismägedel korraldatakse sageli ka mitmesuguseid kultuuri- ja spordiüritusi.