Jäädvustame Eesti elu: Moe mõisa piiritusetööstus

 (2)
Jäädvustame Eesti elu: Moe mõisa piiritusetööstus
wikimedia Commons

1884-1886 aastatel ostis eestlane Jakob Kurberg Viru-Järva piiril neli viletsas seisus mõisa Moe, Saiakopli, Einmanni ja ühe karjamõisa. 1912 aastal lisandus perekonna mõisate nimekirja ka Tamsalu mõis.

Kõik mõisahooned olid puitehitised peale Saiakopli. Kurbergi eesmärgiks oli siia kanti rajada selle aja moodsaim ja tehniliselt kaasaegne piiritustööstus. Asukohaks sobis selleks kõige paremini Moe mõis Valgejõe ääres. Moel oli ka paemurd, kus ehituseks materjali sai võtta, ja lubjapõletamise ahi. 1887 aasta augusti algul saadi Peterburist ehitusluba ning sama aasta novembri lõpul läksid moodne piiritustehas ja õlletehas käiku.

Pere asus elama Moe mõisa, mis oli tõeline pärl vanemat tüüpi häärberite seas. H.Pirangi raamatus „Das Baltische Herrenhaus“ mainiti Moe (Muddise) mõisahoonet kui vana arhitektuuri ilusamat esindajat. Mõisa uuenduseks ja remondiks Jakobil aega ega raha ei piisanud. See nägi välja üsna kulunud. Mõisa uuendasid alles 1908 aastal tema järeltulijad. Tehase juurde ehitati suured nuumhärgade- ja sigade tallid, piirituse- ja õllekelder. Tehas ja selle ümber olevad hooned on säilinud tänaseni (muinsuskaitse all). Hävinud on mõisahoone, teenijate- ja tööliste elamud.

Perekond Kurberg

Jakob Kurberg oli sündinud 1837 aastal Palmse mõisa möldri perre. Vanemad saatsid ta Peterburgi apteekri ametit õppima ning peale õpinguid töötas Jakob Gatšinas apteekrina. Abiellus ta Arbaverest pärit eesti soost neiu Emiliega. Neile sündisid neli poega ja kaks tütart. Oma eesti päritolu rõhutas Jakob Gatšinas, aga eriti Eestis. Ta käis ringi pikk-kuues ja kõvakübaras ning rääkis kõikjal, kus vähegi võimalik eesti keeles. Saksa soost mõisnikud hüüdsid Jakobit talupojaks: „Ach, das Bauer!“. Suurt tähelepanu pööras ta rahva haridusele. Igas tema maadel asuvas külas oli koolimaja. Koluotsa küla kooli ehitus jäi pooleli, kuigi Eesti Wabariigi ajal toimus seal õppetöö.
Peale Jakobi surma 1907 aastal jätkasid tema tööd järeltulijad. Näiteks ehitasid nad Tapale uue ajakohase pritsimaja jpm. Lähemalt saab tutvuda Kurbergide perega Estonian Spirit OÜ-le kuuluvas Eesti piiritustööstuse muuseumis.

Seotud lood:

Eesti Vabariigi 100. juubeliks on kavas vanasse tehasehoonesse rajada Kurbergide tuba ning sinna seinale sobiksid maalid ühest ettevõtlikust ja hea ärivaistuga eesti mehest (ja tema perest), kes on kohalikku kultuuriellu sügava jälje jätnud.

Praegu toodetakse Moel Jakob Kurbergi retseptide järgi põnevaid napse. Ka õlletehas on renoveeritud ja annab 100 aastat hiljem jälle toodangut.

Kondimägi ja piirinurk

Teiseks maalimist väärivaks kohaks selles piirkonnas on Kondimägi ja selle läheduses olev piirinurk Vahakulmu, kuhu jooksid mööda Valgejõge kokku Järva ja Viru piir, Ambla ja Kadrina kihelkonna piir ning nelja mõisa piirid. Mägi, õigemini Moe paepanga nurk (murdesõnastikus vaha-ohvri ja kulm-nurk (Kad), paistab kõikidesse ümberkaudsetesse küladesse (Loksu, Lokuta, Moe, Kalle, Priimaa, Saksi). Selle nõlvalt on leitud pronksiaegsed kivikalmed ja arvatavasti on olnud pangal ka hiis ning ohvriallikas (vajab veel uurimist).

Vahakulmu küla tekkis alles nõuka-ajal, kuid piirikohas oli juba vanast ajast Vahakulmu veski, veski kõrval meierei ja pood.