350 lammast kui turismiobjekt
Gudrid Patursson ei ole seda öeldes sugugi kohmetu või pahane. Ilmselt on temal kui Kirkjubori küla vabaõhumuuseumi perenaisel vaja seda öelda üsna sageli. Elavad nad ju koos abikaasa Joannese ja nelja pojaga seal iga päev ning peavad 360 lammast. Turism on lihtsalt kõrvalsissetulek.
Lammaste suurfarm
„See on suur farm, tavalised talukarjad on 20-40 lammast,“ räägib Gudrid.
Lambad on pügamata ja Gudridil sellepärast pisut piinlik. „Tuleval nädalal tulevad pügajad, tellime seda teenusena.“
Lambad turnivad talu ümbruses mäenõlvadel ja on eluga rahul. Vähemalt sügiseni, kui nad hoogtöö korras mägedest koju aetakse ning osa neist lihakombinaati saadetakse.
Ülejäänud jäävad talveks lauta, kuid kuna Fääride kliima on pehme ja miinuskraade harva, siis tegelikult talvituvad nad sealsamas mägedeski väga edukalt.
„Peame neid lihalammastena,“ selgitab Gudrid. „Vanasti kasutati ka nende villa, kuid praegu mitte – villal pole enam sellist turgu kui vanal ajal.“ Küll aga leiavad edukalt kasutust nahad. Muuseumi seminariruumis olid kõik pingid nendega kaetud.
Mitte et Gudrid selle talu vana aega väga hästi teaks – tema on sinna miniaks tulnud. Ent Joannese esiisad on siin elanud juba 17 inimpõlve.
Oma mehega kohtus Gudrid juba algkoolis, sest ega tema sünnikoht Torshavn ka ju kaugel pole. Gudrid õppis aiandust ja Joannes põllumajandust. Nüüd peavad nad lambaid ja hoolitsevad koduloomuuseumi eest, mis ka Maalehe rahvale palju põnevat vaatamist pakkus.
