“Hei-hei! Eesti-Eesti-Eesti-Eesti!”
Ühes poes tervitas kaupmees giid Estrit nagu tuttavat.
“Ei, me ei ole minu meelest varem kohtunud,” ajas Ester tagasi.
“Oleme küll,” kinnitas mees innukalt. “Sul oli oma grupi hüüdmiseks veel selline eripärane kutsung!”
Eripärase kutsungi sai kiiresti selgeks ka Maalehe 1. reisigrupp. Mehed püüdsid oma hääli samuti sama heledalt kõlama saada ning mõistes ettevõtmise lootusetust, üritati üksteise võidu hüüdmist lvideosse võtta. Paraku kõlas see ikka siis, kui kõige vähem oodati.
Germalo giid Ester Laansalu elab suure osa aastast Kreekas ning räägib ladusasti kreeka keelt. Sellele, kuidas ta Kreekasse jõudis, heidab pisut valgust raamat “Minu Kreeka”.
Vastupidiselt paljudele eestlastele annab Ester kreeklastele hea hinnangu ning tunneb end seal maal silmnähtavalt koduselt. Oma arvamust ja hoiakuid ta aga peale ei suru.
“Ma ei tahaks hakata üldse Kreekat ja Eestit võrdlema, parem kui inimesed ise siinset elu-olu näevad ja sellest pildi saavad,” selgitas ta kohe reisi algul.
Kreeka paneb Estril silmad särama ja kohalikke olusid tundva inimesena jätkub tal mahlakaid lugusid küllaga.
Reisigrupp hindas giidi oskusi kõrgelt ning kiitis Estri võimet asjadest lihtsalt ja huvitavalt rääkida. Ei jäänud ta hätta ühelegi küsimusele vastates ning oli alati abiks, kui tema kreeka keel kellegi elu või menüüst aru saamist võis lihtsamaks teha. (Õnneks oli Ester ka siis kohal, kui naised menüü tõlkevea tõttu kalaprae asemel üüratu vaagna merikarpe said.)
Tänu temale said usinamad õppijad ka ise kreeka keeles tänatud, arve küsitud, tervitatud ning ladusasti lauda kilo veini tellitud.
Kui mõnel reisumehel hakkab sõit juba ununema, siis värskendab järgnev klipid kindlasti mälu.
Aitäh Ester ja tervitame järgnevaga kõiki Maalehe matkaselle! Hei-hei!
Korfu(kreeka keeles Κέρκυρα)laul koos nüüdseks mõnede tuttavate paikadega:
