Kohtumine ettevõtlike albaanlastega läks lörri

 (1)
Reisigrupp 1
Kohtumine ettevõtlike albaanlastega läks lörri
Foto: Bianca Mikovitš

Albaania reisijuht, giid, bussijuht ja teised kohalikud ümbruses seisvad mehed ja naised purskasid kõvasti naerma, kui palusin läbi sõita lähedalasuvast külast.

See küla on Lazarat ning asus meie teekonnal Gjirokastra linna. Lazarat on huvitav seepoolest, et kui sel suvel oli lähikonnas ekstreemselt kuiv ja isegi oliivid ei taha nüüd valmida, siis selle koha ümbrus aina haljendas kaunilt ja roheliselt. Nimelt elavad Lazaratis taibukad sellid, kes otsustasid oma keskmist sissetulekut (praegusel ajal Albaanias 250-300 eurot) tõsta ja istutasid küla ümber kanepitaimed.

Politsei on teinud sinna küll hulgaliselt reide, kuid tootmist kontrolli alla pole saadud. Ümber küla on küll mitmeid politseipatrulle, kuid korruptsioon om sealkandis kõva ja kanepiküla rahvas rikas. Seal on kenad suured majad, mis pimedas kaunilt särama löövad ja ümbritsevast piirkonnast esile tõusevad.

Soov seda kohta näha põrkus aga kohalike giidide tugevale vastuseisule. Kui algul oli veel võimalus sealt lihtsalt läbi sõita, otsustasid nad lõpuks, et ka see on liiga riskantne ja tahtsid väga teada, kust eestlastel üldse selline info.

Omavahel öeldes rääkis seda üks Eestis elav albaanlane, kes omakorda luges asjast kohalikust meediast. Albaania keel on selline, et seda pole mõtet neti tõlkeprogrammidega murda. Ta kuulub küll indoeuroopa keelterühma, kuid on tegelikult sugulasteta ning kaheksa miljonit albaanlast võivad seda suht muretult valjusti rääkida, kartmata, et tuttavate sõnade kõla abil võõrad jutu sisust aru saaksid.

Seotud lood:

Albaania kirjutav meedia kajastabki aga põhiliselt poliit- ja krimiuudiseid. Selliseid uudiseid, mis räägiks sellest, kuidas inimesed elavad, on väga vähe.

Huvi poliitika vastu on arusaadavalt suur juba seetõttu, et see maastik on väga kirju - riigis on peaaegu sadakond erinevat parteid, kes kõik aktiivselt häält teevad ja püünele trügivad.

"Vaatan seda asja, ehk teen isegi oma partei," viskas meie kohalik giid nalja, aga narkoküla näitas ikkagi ainult eemalt ja nii me ei saanudki tutvuda ettevõtlike Albaania maainimestega.