MAALEHE REIS: 1. Päev Andaluusias ehk õigemini öö

Aga kuna traadita ühenduse loomiseks oli ka vaja parooli, siis jõuabki see lugu alles täna hommikul meie veebisaiti.

Lend Portugali lennujaama Farosse kestis 5 tundi. Eks ta üks pikk ja väsitav ole, kuid meid vastu võtnud soe õhk, palmid ja ookean, muutsid seda tunnet hetkega.

Mina sõidan grupiga number kolm, kelle giidiks on Ott Sandrak.

Lennujaamast väljatulek möödus viperusteta, kellegi pagas polnud maha jäänud, nii et reis Huelvasse, meie esimesse peatuspaika võis alata.

Vahemaa Faroga oli ca 127 km.

Kohale jõudsime kohaliku aja järgi kell 19. Hispaanias aga oli kell juba 20.

Portugalis viibisime oma pool tundi ning see oli ka ainus aeg, kui veel välja nägi. Nii kui päike loojub, on ka pimedus käes. Seega suurt me ümbruskonda ei näinud. Tee ääri palistasid mitmed kasvandused. Giidi sõnul on nii korrapäraseid kui -päratuid kasvandusi, mis tähendab, et koos võivad kasvada vaid oliivid või siis ka mitmed eri kultuurid koos. Kuidas keegi aga soovib ning mida maapind võimaldab.

Huelva linnas suuri vaatamisväärsusi meie giidi sõnul ei olnud, kuna suur osa sellest läks kaduma suure maavärina ajal 1755. aastal.

Õhtune linn oli väga vaikne. Kaks eelnevat õhtut oli möödunud suurte pidustuste tähe all, mis mõjutas pühapäevast õhtuelu.

Siiski nägime ära kohaliku raekoja ning proovisime ka kohalikku sööki. Üks söök oli choco fritos - mis arvate, mis see on? Midagi šokolaadiga? Tegelikult on see aga fritüüritud kalmaar. Meenutas veidi seakamarat. Lisaks sai proovitud ka üht marinaadis kala, mida kohalik baaritöötaja soovitas. Maitses hea, kuigi äädikat oli veidi palju.