Maalehe reis: Islandil on lambaid inimestest rohkem, hobuseid vist ka

Islandi hobused on Islandi uhkus. Hobuseid näeb saarel kõikjal omapäi rohtu söömas ja laavaväljadel lammastega karjamaad jagamas.

Eile nägime aga naissoost kentauri. Esmapilgul bussiaknast välja vaadates nii tõepoolest tundus. Mine seda Islandit tea – siin müstilises paigas ei imestaks millegi üle. Lähemalt jõudes selgus, et see oli kõigest hobust jalutav naine.

Hobuseid ja lambaid on saarel tõesti palju. Lammastega on aga nii, et need on enamiku soojast ajast saarel laiali. Kui saabub sügis, algab suur lammaste kokkuajamine.

Kõik lambad aetakse piirkonniti ühte kohta, kus siis eraldusmärkide järgi selgeks tehakse, kellele nad kuuluvad.

Lambaid ei aeta kokku mitte nii, et igaüks otsib vaid enda omi, vaid kõik inimesed koguvad ka kõigi teiste omi. Lammaste jagamispunktis on spetsiaalsed aedikud. Algul on kõik lambad segamini koos. Aedik on nagu lahtritega kella sihverplaat, kus igasse lahtrisse pannakse eraldi ühe talu lambad.

Islandi hobune

• Islandi hobune on Islandilt pärit hobusetõug.

• Kuna Islandi hobused on väikest kasvu, on neid ekslikult ka ponideks kutsutud. Tegemist on siiski tugeva väikesekasvulise hobusega. Teist hobusetõuge Islandil ei ela - seadus keelab hobuste importimise riiki ja välja viidud loomi tagasi tuua ei tohi.
• Peale liigile omaste kolme põhilise käigu (samm, traav ja galopp) oskavad Islandi hobused veel kahte käiku: tölti ja küliskäiku ehk passi.
• Hobuseid kasutatakse traditsioonilistel talutöödel, samuti vaba aja veetmisel, neid esitletakse näitustel ja nendega võisteldakse.
• Esimesed hobused toodi Islandile Skandinaavia asunike poolt 9. ja 10. sajandil.
• Läbi sajandite on kestnud ka hobuste teadlik aretamine. Oma osa on olnud samuti looduslikul valikul, Islandi karmi kliima ja näljahädade tõttu on aegade jooksul surnud palju hobuseid. 1780ndatel hävis suur osa tõust vulkaanipurske tagajärjel.

Allikas: Wikipedia