Maalehe reiside lummus


Maalehe reiside lummus
Näha hispaanlaste ehedat elu ja pidu on reisil üle kõige – see oli meie reisikaaslaste ühine hinnang.

"Mina olen ainuke õnnelik reisivõitja Ida-Virumaalt," alustas enda tutvustamist Tiiu Alasi Püssi vallast, üks kahekümnest Maalehe lugejast, kes võitis selle reisi loosiga. Tõsi, nende kahekümne hulgas oli mõnest maakonnast ka rohkem võitjaid, kuid Ida-Virumaad esindas Tiiu Alasi ainsana.

"Olen oodanud Maalehe reisi üle kümne aasta, sama kaua ka loosikuponge saatnud ega ole kahelnud hetkekski, et ükskord ma sõidu võidan," rääkis Tiiu. Kuid ikkagi tuli Andaluusia-võit talle üllatusena. "Ühel varahommikul helises telefon, helistas klassiõde Tallinnast ja ütles: "Tiiu, soovin sulle õnne!" Ma ehmatasin päris ära, et mille puhul siis? Mehele ma minna ei kavatse, sünnipäeva ka pole!"

Seepeale teataski juba varahommikul lehte lugenud klassiõde, et Tiiu on reisi võitnute seas. "Mu jumal, siis tuli küll selline tunne, et hakka või kohe Andaluusiasse lendama!" õhkas Tiiu veel nüüdki, reisi viimasel päeval. Õnne - aga õnn ju reisivõit Tiiu sõnul on - ei uskunud ta päriselt enne, kui pärastlõunal oma postkasti jõudnud lehest
uudist oma silmaga mustvalgel luges.

Tiiu 95aastane ema, kes on samuti Maalehte selle ilmumise algusest peale tellinud, aga nüüd Tiiuga koos elades tütre tellitud lehte loeb, teatanud aga: "Võib-olla lähen ma hoopis ise sinna reisile!"

Tiiu Alasi ei olnud ainuke, kes väljendas Maalehe lugejareisi üle rõõmu. Sama emotsionaalselt rääkisid oma tunnetest loosiõnne puhul pea kõik võitnud. Paljud neist on Maalehte tellinud aastaid ning täitnud usinalt ka loosikupongi.

Seekordsel reisil oli rohkem kui tavaliselt eakaid inimesi, kes olid võtnud toeks-seltsiks kaasa tütre, poja, sugulase.

16 aastat on Maaleht loosinud lehe tellijate seast 20 õnnelikku, kelle on reisile lähetanud. Tähelepanuväärne on aga see, et paljud omal ajal sõidu võitnuist on jäänudki Maalehe reisidel käima, järgmistel kordadel juba mõistagi ise selle eest makstes. Seega võib julgelt öelda, et neil reisidel on oma fännklubi.

Mis on aga see, mis toob inimesed taas ja taas Maalehe reisidele? Kuuendat aastat Maalehega koos sõitev perekond Jürgens tunnistas, et  neile meeldib see, et kõik on ette-taha ära tehtud. "Meiesugustele vanematele inimestele sobib eriti hästi, et marsruut on täpselt paika pandud, endal pole vaja millelegi mõelda ega millegi pärast muretseda," kinnitasid nad.

Kuna reisitakse juba aastaid, on kujunenud välja ka kindlad reisikaaslased, kellega saadakse uuesti kokku mitte ainult järgmisel sõidul, vaid ka nende vahepeal. Just seda omavahelist seltsielu nimetas ka tallinlanna Viive Veia, kes hakkas Maalehe reiside vastu huvi tundma pärast seda, kui Kanal 2 näitas Horvaatia reisist tehtud telesaadet.

"Saade oli nii huvitav, et helistasin kohe ja panin end järgmisele reisile - Portugali - kirja," rääkis ta. Seekordne, Anda­luusiasse sõit oli Viive Veiale kolmas, sestap ka paljud reisikaaslased tuttavad nii oma kui teistest gruppidest. Andaluusia reisil oli kokku kuus gruppi.

Kaheksandat korda oli Maalehe reisil tartlane Väino Talv. Ime küll, aga kahel korral on talle naeratanud ka loosiõnn. Nii Itaalia kui ka Tuneesia reisi Väino võitis, ja täiesti ilma sohita.

Tedagi meelitab huvitavate maade kõrval hea seltskond. "Meie eas on juba tähtis suhelda mitte ainult omaealistega, vaid ka noorematega," usaldas Väino Talv mulle neil reisidel käimise ühe põhjuse. Ja teatas rõõmsalt, et paar aastat on tal olnud noor ja tore bussi-pinginaaber - Andrus Kangur.

Kohtumiseni järgmisel aastal Maalehe reisil! Siis juba Sitsiilias!