Maalehe reisil saab kümme aastat nooremaks

Reede õhtu möödus osal Maalehe reisiseltskonnast väävlisaunades. Kes mädamunahaisuga sarnanevaid lõhnu ei peljanud, sai hea elamuse. Tegelikult kadus see ehmatav väävlihais peagi ära või lihtsalt harjusime sellega.

Sauna saamiseks pidime kuulama kõva vaidlust kohalike teenindajate vahel, kes ei suutnud eelmistest saunalistest lahti saada. Lõpuks tuli pikakasvuline džigitt korda looma. Mehise rusikaga kolkis ta ukse pihta ja hüüdis mägedepojale kohase häälega „poraa“ (aeg)! Kui väsinud noorpaar lõpuks saunast välja tuli, saime sisse. Kuigi nemad olid koos, on Gruusia saunas mehed ja naised pigem eraldi.

Eesruum – puhkeruum – oli nagu palee. Meid kamandas priske ja rõõmus saunanaine Tamara.

„Devotški“ ehk meie grupi väärikamas eas osa kamandati kõigepealt väävlivee vanni umbes 40 kraadi juures ligunema. Siis hakkas pesuväel saunanaine meid järgemööda välja kutsuma, pani marmorpingile pikali ja hõõrus. Kõigepealt kuivalt, siis seebiga ja lõpuks määris valikulistele kehaosadele ka õli.

Eesti inimesed on järjekorrrahullud. Nii ootasimegi vahepeal vanni äärel istudes nagu pääsukesed traadil oma järjekorda. Siis jälle vette, kas sooja või külma, kumb hetkel rohkem kutsus.

„Ma ei uskunudki, et ma nii must olen!“ hõikas üks meie kahest Reedast üle saali, põhjustades naerupahvaku. Nojah, eks kõhu pealt tuli neid rulle ikka omajagu. Tundus nii, et enamiku meie daamide suvine kuldpruun jume jäi vähemalt kahe tooni võrra kahvatumaks. Hing ja keha aga tundusid nagu kümme aastat noorenenud. Seda lubas meile muidugi Tamara ning oma lubaduse ta täitis.

Lõpuks klaas teed sidruniga ning juba kolgiti meilegi: poraa!