Ester Raja Paidest ostab rännupaikadest alati kohaliku embleemiga kruusi. Ütleb, et on viimased kümme aastat palju ringi sõitnud ning kapiäär on neid nüüdseks suisa täis. Aga alati leiab ruumi ka uuele.

„Nüüd ostsin Vesuuvi jalamilt vulkaani kujutisega kruusi,“ räägib ta.

Narva Eesti kooli õpetaja Tiiu Assafrei, kes on Maalehega reisil juba kuuendat korda, püüab leida alati ilusaid ja mõnusat helinat tegevaid kellukesi. Ühed lemmikud on talle ühelt varasemalt reisilt koju ostetud alpikellad.

„Iga kord ostan ka pojale ja pojapojale sellele kohale iseloomulikud T-särgid, pojapojale veel ka taskunoa,“ lisab ta.

Tiia Johannes Tartust tuleb aga igalt reisilt koju mitme uue võtmeripatsiga.

„Tähtis on, et neil käidud paiga nimi peal oleks, ühtekokku on neid mul juba üle paarisaja,“ märgib Johannes.

Kolme reisipäeva järel oli ta kogu täienenud Pompei, Positano ja Capri võtmeripatsitega. Neljapäeval ehk täna lisandub kindlasti ka Naapoli.

Vaike Otstavel Rakverest liitus Maalehe reisidega 2006. aastal Portugalis ja pole sellest saati ühtki korda sõitu vahele jätnud. Temagi ostab alati kaasa mõne kohaliku suveniiri, mis külastatud paiku meenutaks.

Mida mehed reisil käies kaasa ostavad? Selle peale on Elmar Kruusmal ilusat Capri vaadet nautides vastus kerge tulema.

„Mehed ostavad naistele, naised ostavad iseendale. Ja mõlemad juba siis kas lastele või lastelastele,“ kostab ta.

Kui tõsiselt ta seda nüüd mõtles, jääb küll iseküsimuseks. Aga naisele on Kruusmal juba suveniirlusikas ostetud. Et ta saaks oma iga maa lusikate kogu täiendada.