Mis Korfu ja Korfu saar?

Juba enne lennukisse istumist tundus see üsna eba-kreekapärase nimena. Õigesti tundus. Kohalik ütleb oma kodusaare kohta kodukandi keeles (muide, juba aastatuhandeid) ikka Kérkyra. Korfu on lihtsalt siin aeg-ajalt valitsenud inglaste mugandus.

Aga muganduma peab siin tahes-tahtmata iga tulnuk. Kujutage ette olukorda, kus lennuvälja lähisel teel keelab punane foorituli igasuguse edasiliikumise umbes kolmeks minutiks. Ja samas ei mingit ristteed ega liiklusvoolu. On hoopis lennuk!

See tänapäevane hiigellohe stardib niivõrd sõidutee lähedalt, et reaktiivmootorite „väljaheite” võime võib tema selja tagant mööduva auto võssa visata. Sestap tuleb oodata, mil järjekordne möirgav peletis on peade kohalt eemaldunud ja ennnäe — keelav punane tuli kustub. Sõida! Selle kõrval kahvatuvad ju kõik Euroopa konna- ja Austraalia kängurukeelumärgid.

Juba esimene Korfu, vabandust, Kérkyra päev tõi endaga kaasa sedavõrd palju uudislikke ootamatusi, et nad vaevalt nädalagi sisse ära mahuksid. Kaks siinset „tõsiasja” veel.

Esimene! Kreeklastele sobib tõesti kohalik õigeusk. Seda lausa kolmainsuse tasandil. Esiteks, iga mees siin usub, et tema ema on neitsi. Teiseks, iga ema siin usub, et ta poeg on lausa jumal. Ja kolmandaks, iga poeg siin igatseb pärida oma isa eriala. Muud ei oskagi öelda kui AAMEN.

PS. Olge säästlikud. Kui pudel veini maksab 5 eurot ja pokaal 3??? No mida te raiskate!

Albumivaatesse, kust saab vaadata kõiki 3. reisigrupi pilte, saad SIIT.