Piim, mida testamendiga järletulijatele pärandatakse

Maaleht Assooridel
Piim, mida testamendiga järletulijatele pärandatakse
Foto: Aive Sarjas

Bussiga Sāo Migueli saarel ringi sõites kohtub iga turist varem või hiljem suuremat sorti maastikuauto või väiksema traktoriga, mille kastis omapärane roostevabast terasest tünn, mõnel ka mitu. Need on jahutustünnid, millega lüpsisoepiim karjamaalt kombinaati sõidutatakse.

Peamine majandusharu Assooridel ongi karjakasvatus: peamiselt piimafarmid, kuid ka tõumullikate müük. Musta-valgekirjusid holsteini tõugu veiseid näeb kõikjal.

Lüpsilehmi arvatakse üheksa saare peale kokku olevat 100 000 ringis, kui liita juurde ka mullikad ja vasikad, siis ega veiste arv inimeste omale (250 000) suurt alla jäägi. Sāo Jorge saarel on aga veiseid enam kui elanikke – vastavalt 20 000 ja 9 500.

Kohalik leiutis – liikuvad lüpsimajad

Loomi peetakse aastaringselt väljas, meie maastikupildis nii tavalisi lautu ja söödahoidlaid seal ei näe. Ka lüpsiplatse ega -roboteid pole, piim jõuab kombinaati otse karjamaalt.

Assoorid on ainus piirkond Euroopa Liidus, kus on lubatud lehmade lüpsmine n-ö välitingimustes. Selleks võeti umbes 30 aastat tagasi kasutusele liikuvad lüpsimajad, mida vajadusel ühelt söödamaalt teisele vedada saab. Kohalikud väidavad, et need on Assooridel leiutatud.
50pealise lüpsikarjaga farmeril on tavaliselt üks kaheksakohaline lüpsimajake, kuid kasutusel on ka 12kohalisi.

Maja tööpõhimõte on lihtne: lehmad pannakse lüpsi ajaks majakese külge lõasse, antakse neile ninaesiseks silo või jõusööta ja piima toimetab udarast tünni torusselüpsisüsteem.
Poolesaja lehma kaks korda päevas lüpsmiseks kulub farmeril 2-3 tundi. Kuna sööta pole vaja ette ega sõnnikut välja lükata, on sealsete farmerite elu võrreldes meie piimatalunikega hoopis lihtsam. Kuna farmeri töö annab piisava tulu ja konti ei murra, on see viimastel aastatel noorte seas päris populaarne.

Seotud lood:

Aastane piima kogutoodang kõigil saartel kokku on 54 miljonit liitrit. Kohalik giid vastas meie pärimisele, et lehma keskmine päevane piimatoodang on 35 liitrit. Internet ütleb, et 15-20 liitrit. Arvestades seda, et lüpsilehma keskmine eluiga Assooridel on 5-12 aastat ning karjamaadel asuvates varjualustes suuri jõusöödakottide hunnikuid silma ei hakanud, tundub 15-20 liitrit tõenäolisem.
Pea igal maal elaval perel on oma toidulaua vajaduste rahuldamiseks olemas 1-2 lehma ja mõned kanad. Viimaseid on Assooridel eriti mugav pidada, sest sealses looduses ei ela ühtki kiskjat.

Vähenõudlikud ja õnnelikud lehmad

Farmid on väikesed, keskmiseks suuruseks vaid 8 hektarit. Lehmi karjatatakse portjsonikaupa, tänu sellele saavad maad korralikult hooldatud ning pole karta ka ülekarjatamist.
Traditsioonilised karjaaiad on laotud laavakividest, neid täiendavad kõrged hortensia- ja veenuslillehekid. Viimasel kümnendil on kasutusele võetud ka elektrikarjused.

Vasikaid peetakse samuti laavakividega ümbritsetud aedikutes, kuid seal ei saa nad mitte vabalt ringi kepsutada, vaid veedavad oma päevi keti otsas.

Tänavune suvi olevat Assooridel erakordselt kuiv olnud, sestap tundusid karjamaad kuivanud ja kesised olevat. Silorulle oli näha vähe. Sealsed holsteinid aga olevat meie silma jaoks kesise toidulauaga harjunud ning nende piim olevat just seetõttu, et nad söövad palju koredat — kuivanud kõrsi, maisitüükaid – eriti väärtusilik.

Sageli hakkas lehmade seas silma ka hobune või paar. Veel mõni aeg tagasi vedasid suksud 40liitriseid piimamannerguid oma turjal järskudest nõlvadest alla-üles, nüüdseks on liikuvad lüpsimasinad ja tünnikestega maasturid neilt selle töö ära võtnud. Kuid ühte piimakandamiga hobust õnnestus meil nädala jooksul bussiaknast vilksamisi siiski silmata.

Piimakombinaatides, mida on saartel viis, tehakse piimast pulber ning enne pakki ja poodi jõudmist pulbrist taas piim. Pastöriseeritud toorpiima tarvitamise kommet sealmail pole. Kui uurisime, miks, siis ega me väga selget vastust ei saanud. Võib vaid oletada, et oma osa mängivad soe kliima (aastaringne ööpäevane keskmine õhutemperatuur +17 °C, õhuniiskus 80%) ning võib-olla ka karjamaal lüpsmine.

Kahju, et me ühelgi farmeril külas käia ei saanud. Uurimist ja küsimist oleks olnud küllaga. Kui palju lehmad jõusööta saavad? Kui puhtalt õnnestub välioludes piim udarast kätte saada? Kas piima säilivusaeg on sellepärast nii pikk, et see on pulbrist tehtud? Ühel lõunasöögil toodi meile lauale piimapakk, millel oli säilivusajaks märgitud 24. november 2011.

„Kuna piim säilib erakordselt kaua, siis tekib vanakese surma korral sageli küsimus, kes saab päranduseks külmkappi ostetud piimapakid,” viskas giid Heigo Sahk seepeale villast.
Kuigi Assoride pindala moodustab vaid 2,5% kogu Portugali territooriumist, toodetakse siin 30% piimast. Lisaks piimapulbrile on kuulsad ka Assooridel toodetud juust ja või. Eriti tuntud on Sāo Jorge saarel vanu traditsioone ja meetodeid järgides toodetud juust. Seda müüakse nii emamaale kui teistesse riikidesse.

Assoorlased ise ütlevad, et nende lehmade piim ja sellest valmistatud tooted on väga tervislikud just seetõttu, et loomad on terved ja õnnelikud. Nad saavad ööpäeva- ja aastaringselt väljas rohtu nosida. Maailmas pole just palju selliseid maalilisi karjamaid, mida ääristavad sinka-vinka kulgevad laavakividest aiad ja lopsakate mitmevärviliste õiepallidega hortensiapõõsad.