Positiivsust täis Positano
Esimeseks peatuskohaks oli sel kruiisil just nimelt Positano-nimeline väikelinn, kust Kalamees siis sõnamängu kasutades positiivseid muljeid lootis koguda. Eks tegelikult ootas ta neid tervelt päevalt.
Mehe eelaimdused täitusid Positanos aga kuhjaga ja hoopis ootamatul ning üllatuslikul moel. Ta trehvas ühel kitsal tänaval – sellised need seal ongi – tuttavat Pariisis elavat eestlastest abielupaari, keda polnud näinud oma paarkümmend aastat. Ajast, mil nood võõrsile elama asusid.
Kalamees märkas ja tundis nad ära esimesena.
„Algul ei saanud nad aru, milles asi. Kui „Tere!“ ütlesin, siis kiiresti sõna „Tallinn“ ja oma nime lisasin, oli rõõm juba vastastikune,“ meenutas ta.
Tuttavad eestlased olid tulnud sellesse väikesesse, kuid väga kallisse kuurortlinna, mis muide on ka kuulsuste meelispaik, viieks päevaks puhkama. Muidu tegelevad nad Pariisis kunstiteoste müügiga.
Kalamehel oli rõõmsa jällenägemise järel kahju vaid sellest, et kohtumine väga põgusaks jäi, sest laev Maalahe reisijatega jätkas sõitu Amalfi suunas.
Härra Margus Kalamees on üks eakamaid reisigrupis, kuid ei jää millegi poolest noorematele alla, pigem annab silmad ette. Tänavune Itaalia retk on tal Maalehega kolmas. Varasematel kordadel käis Baskimaal ja Assooridel. Ning tabas juba esimesel korral ära, et just Maalehe lugejareisid on tema jaoks parimad. Nüüd põleb ta soovist teada saada, kuhu viib järgmise aasta reis.
Kalamehe sõnul sai Positanos taas kinnitust väide, et maailm on tegelikult pisike ning ei või iial teada, millises maakera punktis sa tuttava inimesega täiesti juhuslikult kokku võid saada.
