REISIBLOGI | Maalehe 2019. aasta lummuslikud reisid suures ja salapärases Siberis jõudsid lõpule, aga mälestused jäävad

 (1)
Maalehe Siberi reisiseltskond Jenissei jõe ääres Ovsjankas, kalade kuningale - tuurale püstitet ausamba juures.
Maalehe Siberi reisiseltskond Jenissei jõe ääres Ovsjankas, kalade kuningale - tuurale püstitet ausamba juures.Foto: Rein Sikk

Uuralist ida poole jääv Siber on pindalalt tublisti suurem kui kõik Euroopa riigid kokku. Ja just sinna suurde saladusse ja lummusse on Maalehe reisisellid taas pärale jõudnud. Tegemist on tänavu juba teise Maalehe Siberi reisiga.

Meenutagem, et juuni lõpus käisid Maalehe reisisellid esmakordselt Siberis. Meie teele jäid Krasnojarsk, Divnogorsk ehk Jumalikud mäed, võimas Jenissei, uhhaa valmistamise meistriklass, väljasõit Atšinskisse, ainulaadsed sambad Ida-Sajaanides, parvetamine Mana jõel ja palju muud, mida sel kaugel kandil pakkuda on.

Leia meid ka Maalehe FB kanalilt.

Maalehe reis Siberisse
Kohtumiseni sõbrad Siberist ja Maalehe reisidelt! Uute, huvitavate, lummavate reisideni!  
https://maaleht.delfi.ee/news/teeb/reisid/maaleht-siberis-reisijuttude-lopetuseks-kummekond-lummavat-ja-mallusoobivat-panoraamfotot-jenissei-kallastelt?id=86822313
https://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/maaleht-siberis-vaata-kuidas-ehitada-tavalisest-koogifooliumist-ules-terve-seto-kula-koos-tarede-tsassona-ja-rahvaga?id=86823487#cxrecs_s
https://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/maaleht-siberis-vaata-kuidas-ehitada-oma-linna-kellatorn-mis-on-paukselt-ule-ilma-kuulus?id=86813363#cxrecs_s
https://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/maaleht-siberis-erilise-reisi-voitnud-tellijaid-vaimustab-krasnojarski-liiklus-ja-linna-puhtus?id=86808699
Siberi setude kodu Haida külas.
Siberi setudel külas. Maaleht ja traditsioonid.
Võimas vastuvõtt Haida küla keskuses.
https://www.facebook.com/maaleht/videos/348223772742748/#w=560
https://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/maaleht-siberis-vaata-kuidas-kaitsta-muuseumieksponaate-varguse-eest?id=86809927#cxrecs_s
https://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/maaleht-siberis-vaata-kuidas-muuta-kommipaberite-lasu-jumekaks-teekannusoojendajaks?id=86810179
Palju õnne, Jaak!
Mis on tulemuseks, kui kokku panna vana ja uus?
Uhhaa meistriklass Eesti abikokkadega.
Uhhaa sisse käib luts, forell, söestunud kasehalg ja pits viina.
Uhhaa-meeleolu.
Lenini hiigelkuju kõrgub eestlaste hotelliga samal tänaval, kohe naabruses ka FSB maja.
Ootamatuid hetki Krasnojarski linnast, 2. osa. Kuuma on ligi 30 kraadi, aga mitmetel autodel on naelrehvid all. Ja rool paremal pool.
Ootamatuid hetki Krasnojarski linnast. Pisut aega tagasi kirjutasime siin imelisest plaadipoest. Tuleb välja, et poevalikust leiab ka meie enda Apelsini loomingu täies mahus!
No vot!http://www.delfi.ee/article.php?id=86801589
https://www.facebook.com/maaleht/posts/10156807197057982#w=500
https://www.facebook.com/maaleht/videos/392227491425550/#w=560
https://maaleht.delfi.ee/news/teeb/reisid/maaleht-siberis-kuidas-mootorpaadist-ujumas-kaia-kui-ei-viitsi-mootorit-valja-lulitada?id=86799835#cxrecs_s
Seedripähklite lett
Proua tükeldas turul parasjagu just siga :)
Kalaretkest kirjutame kohe eraldi. Siin isutekitaja.
Leidsime imelise muusikapoe ja Reinu abiga veel imelisema mp3 riiuli. Plaadi hinnad kuskil 200-400 rubla (2,8-5,7 eurot), aga... Iga plaadi peal on korraga artisti KÕIK albumid ja lood.
Kinnisvarahindadest. Krasnojarski külje all paiknevas Ust-Mana nimelises kohas on jõe ääres üsna uhkeid palkmaju. Siia looduse keskele maja soetamine maksab umbes 12 miljonit rubla ehk 170 000 eurot. Üsna krõbe, kui mõelda kohalike keskmise sissetuleku peale. Majadel kenad terrassid ja toidu sussutamise nurgad.
Nagu fotolt ja blogis varem avaldatud videost näete, võtab Krasnojarski silmade eest kirjuks. Lõputult seedripähkleid. Lõputult seenepurke. Lõputult kohalikku kala. Hinnad smuidugi söödavamad kui Eestis. Müüjad on inimtühjal turul väga lahked, kõike saab maitsta: kalamarja, rikkalikku suitsukala valikut. Lihtsalt keele viib alla!
Karu soovite osta? Aga miks ka mitte ... 85 000 rubla ja mesikäpp ongi teie. Tegelikult oli neid Krasnojarski turu karusnahapoes saadaval kogunisti kolm tükki, nagu fotolt näha. Ja veel oli saadaval rebasenahkadest vaip, vapustav. Hinnahuvilistele teadmiseks et 1 euro maksab umbes 70 rubla.     
https://www.facebook.com/maaleht/videos/2383808701898249/#w=560
https://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/maaleht-siberis-aidakem-eesti-juurtega-larissal-oma-vanaisa-einart-kuuskaru-jalgi-otsida?id=86788047
https://www.facebook.com/maaleht/posts/10156803469977982#w=500
Mana on tuntud palgiparvetamise jõena. Järskudelt nõlvadelt ongi kõige mugavam puud vette veeretada. Jõgi pole kõige kalarikkam, ometi leiab siit üle 20 liigi, nende seas kalu, kes elavad ainult Siberi veekogudes. Samuti liigub siin rohkelt näiteks maitsev harjus (Eestis range kaitse all), keda on kõige tõhusam püüda kärestikulistel lõikudel. Kaldad on rohelusse mattunud, vallutatud Siberi puukide poolt. Maalehe/Go Traveli grupp läbis parvega 86 km pikkuse jõelõigu, teadaolevalt esimene eestlaste seltskond, kes sai seda teha päikselise ilmaga. Ürgsõit kestis terve päeva. Tühja parve vastuvoolu tagasitoimetamine võtab aga aega 18 tundi.
Vaikelu
Mana äärset metsa on laastanud üraskid ja tulekahjud.
Mana jõe vesi on madal, suhteliselt soe ja hoogsa vooluga. Jenissei jõe lisaharu, mis vookleb metsaga kaetud mägede vahel. Kaldal mitte ühtegi hingelist (mõni kalur vaid), taevas rohkelt kotkaid tiirutamas. Jõel pikkust 475 km.
Mana jõel üheskoos parvetades.
Mana jõel parvetamine - lõunasöögiks kalasupp (sairast).
Kodune piim ja hapukoor Trans-Siberi raudtee äärest...
https://www.facebook.com/maaleht/videos/450732558990139/#w=560
https://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/maaleht-siberis-vaata-jargi-kuidas-kaitsta-turismimagnetite-seinu-taissodimise-eest?id=86775059
https://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/maaleht-siberis-vaata-jargi-kuidas-kaitsta-prugikasti-uppiloomise-eest?id=86774849
https://www.facebook.com/maaleht/videos/465389524271979/#w=267
Suure Krasnojarski kuberner Alexander Uss on väidetavalt kas Eesti või Läti päritolu. Täpsem taust on seni püsinud saladusena. Uss ise nimetab end muidugi ühemõtteliselt siberlaseks, sest nii on Siberis kombeks. Pildil on mõjukas Uss kohtumas president Putiniga.
Üllatus Krasnojarski toidupoes: banaan ei asugi esimesel kaaluklahvil, seal on hoopis Kasahstani aprikoos :) Huvitav, miks Eestis on banaan alati ja vankumatult nr 1?
https://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/maaleht-siberis-supergiid-kuno-raude-kelle-hobiks-on-monumentide-rajamine?id=86771045
Eestlaste märk maas. Stolbõs on pingete maandamiseks sodimissein, et ei peaks kaljusambaid kratsima minema. Kasulik nipp ka Eesti turismiobjektide juurde.
Seenehooaeg on alanud.
Seenehooaeg on alanud.
Osa grupist Stolbõs. Vaata, kes on siit puudu.
Stolbõ looduskaitseala. Paljud arutasid, kas selle ime on ikka loodus lihvinud või on tegemist millegi veel müstilisemaga
Ettevaatust, karud!
Piknik suusanõlvade vahel, unustamatud vaated kaaslaseks.
Piknik suusanõlvade vahel, unustamatud vaated kaaslaseks.
Piknik suusanõlvade vahel, unustamatud vaated kaaslaseks.
Üliemotsionaalne hetk: meie Siberi rändurite seas on Marek (istub pildil keskel), kes soostus huvilistele rääkima loo, kuidas ta 25 aastat tagasi uppuva Estonia laevaküljelt pimedasse ja jäisesse merre hüppas ja surma eest minema ujus.
https://www.facebook.com/maaleht/videos/918183191853740/#w=560
Reisisellid
Kiirelt paisuvas Krasnojarski linnas on olemas Lenini tänav, Marxi tänav, Rahu tänav (ja kõike jälgib suur vend).
...ja siin okroška.
Nostalgiat kogu raha eest! Kas meenuvad maitsed? Siin kaljamüük...
Tomatid kasvavad avamaal, peenrad kastidena vormitud.Muide, esmapilgul on näha, et isegi paljude uhkete majade hoovid-aiad on kuidagi hooldamata, risu täis.
Reisiselli tähelepanek: Siberi kased on kuidagi teistsugused, nende oksad langevad kummalise nurga alt.
Krasnojarski ajaloolised hooned kipuvad kaduma, asendudes aina uusehitistega. Ehituskvaliteetki annab soovida, näiteks siin, kus abiks võetud lausa täitsa tavaline teip...Ja lisaks üks teine pilt, millel Krasnojarski ehe fassaad.
Siberi reisil on kaasas ka võitjad - Maalehe kaudu reisi võitnud hiidlased Aiki ja Vello. Nende emotsioone püüame eraldi kajastada. Muide, Maalehe reisivõitjatega on üks imetabane lugu. Nimelt on tihti nii, et kes võidab esimest korda, sellel on suur tõenäosus uuesti võita. Ka sellel reisil on kahekordseid loosivõitjaid. Heal Eesti lehel on ainult hea meel, kui õnn headele inimestele naeratab.Andres on reisile kaasa võtnud oma vanaisa kirja, mille ta 1950ndatel siitsamast Siberi nurgast Eestisse saatis. Vanaisale määrati 25+5 aastat ja kiri kodustele südantlõikavat igatsust täis. Andres lubas kirja (luuletuse) reisisellidele ette lugeda, sest otseseid mälestusi ja seoseid on reisigrupis paljudel.
Maalehe ekipaaž - Rein Sikk ja Andres Eilart - lähevad juba mõne päeva pärast Jenissei jõe kõrvalharule kala püüdma. Seal ei pidanud kala olema, kuna inimtegevus on siingi palju rikkunud... Aga ikkagi, kuidas on võimalik, et Siberis pole kala! Kontrollime seda oma oskuste piires ja kohalike abiga - tulemused peagi teie ees.
https://www.facebook.com/maaleht/posts/10156798422322982#w=500
Kui uskuda Krasnojarski peatänava ilmainfot edastavat tahvlit (ja miks ei peaks??), siis lõõmas linnas veel 20.30 paiku 30 soojakraadi.
Ja veel vaateid!
MAALEHT SIBERIS: Maalehe tubli reisirahvas ronis jalutsi  ja veeres bussitsi  hoolimata aafrikapärasest Siberi leitsakust Krasnojarski linna kohale mäele, et nähe oma silmaga Paraskeva Pjatnitsa kabelit, Krasnojarski sümbolit, arhitektuuri- ja ajaloomälestist, mis kujutatud ka Venemaa 10-rublasel kupüüril! 
https://www.facebook.com/maaleht/posts/10156798313882982#w=500
https://www.facebook.com/maaleht/posts/10156797640957982#w=500
https://www.facebook.com/maaleht/posts/10156796855657982#w=500
https://www.facebook.com/maaleht/posts/10156796483832982#w=500
https://www.facebook.com/maaleht/posts/10156796421737982#w=500
Maalehe ja Go Traveli järgmine reisisellide grupp stardib Siberisse juba paari päeva pärast, laupäeval. Kontrollige kindlasti lennuajad üle, need on pisut muutunud!
Ja lõpetuseks pilt, mis on tehtud Siberi reisi esimesel päeval 23. juunil Krasnojarskis. Keegi kaotsi ei läinud ja siia jääda ei plaani. Kogu grupp stardib 29. juunil täies koosseisus tagasi Eestisse.
Üle tee, bussipaviljoni seinal ilutses Jossif Stalini paraadportree. Mõlemad on Venemaal jätkuvalt au sees.
Uuemaid maju on Atšinskis ka, need on valdavalt ehitatud kuuekümnendatel. Selles hoones asub linnavalitsus, keda valvab Lenin, üllas ja hea.
Atšinski vanalinna majades puudub veevärk, seetõttu saavad elanikud oma tarbevee tänavatel olevatest kaevudest. Näiteks niisugusest.
Atšinskis on läbi ajaloo elanud arvukas juudi kogukond, kellel oli ka oma sünagoog, mis ehitati 1907. aastal. Tänapäeval on selles hoones kiirabijaam.
Linnas on terve hulk maju, mis kannavad tahvlit selle kohta, et siin majas elas Nõukogude Liidu kangelane. See tahvel teatab, et siin elas Suures Isamaasõjas osalenud ja langenud Valentin Mankevitš.
Selles majas tegutses 1918. aastal Atšinski linna tööliste, soldatite ja talupoegade saadikute nõukogu.
Pirukavalik "Kuldrenetis" on mitmekülgne ja hinnad odavad. 1 euro võrdub u 70 rublaga.
Ülemöödunud sajandil asus selles majas Atšinski kondiitrivabrik, nüüd on siin lihtsalt kondiitriäri nimega "Kuldrenett".
Tsaariaegses tellistest majas on kunagi müüdud õlut. Elusat õlut siit enam ei saa, aga maja ise on ellu ärganud, kasvatades oma põrmust puid.
Reisi kuuendal ja ühtlasi Siberis viibimise viimasel päeval ootas meid ees 150 kilomeetri pikkune sõit Atšinskisse. See linn on üks vanemaid asustatud alasid Siberis. Esimesed kindlustusehitised saadi valmis 1641. aastal. See oli aeg, kui vene põlluharijad liikusid uute viljakate maade otsinguil Siberisse. Valitsus soosis maade hõivamist Siberis, kuid 19. sajandil ei olnud valitsusel enam selget pilti, kuidas peaks Siberit asustama, et alaline elanikkond kasvaks. Oma tegematajätmisi üritati korvata sellega, et Siberisse saadeti asumisele kriminaalkurjategijaid ja valitsusele ebamugavaid tegelasi. Neile, kes olid nõus Siberis maad harima, said maaomanikeks, ilma et pidanuks riigile makse maksma. Mehed aga said kolmeaastase vabastuse armeeteenistusest. Kõige selle tulemusel asus ainuüksi 1908. aastal Siberisse elama 700 000 inimest. Atšinskis on säilinud nii tsaariaegset arhitektuuri kui ka kohalikust punasest põletatud tellistest maju.
Maitses hästi!
Ja valmis ta ongi!
Viimase lihvi supi maitsele andis pits viina.
Kartulite ja porgandite hakkimine usaldati Maalehe reisisellide hoolde, seda tööd parasjagu Peeter ja Kristi teevadki. Maitseained supisse aga pani kokk ise. Tema rõhutas, et ainsad maitseained, mida kala tahab, on sool, pipar ja loorberileht.
Et tühi kott ei seisa püsti, järgnes uhhaa valmistamise meistriklass, kus saime selgeks, kuidas keeta kalasuppi Siberi moodi. Esmalt selgitati, et kalasupi puljong tuleb keeta nii, et kala pea ja selgroog mässitakse marlisse. Nii saab selge leeme.
Ent Divnogorskis asub ka võimas hüdroelektrijaam, mida hakati ehitama 1957. aastal. Selle ehitus kuulutati komsomoli löökehituseks, jaam valmis 1972. Jaama tõttu ujutati veega üle 132 asumit, vee alla ei jäänud üksnes inimeste kodud, vaid ka põllud ja kalmistud. Tegelikult oli see paik sealkandis aga kõige viljakama pinnasega. Jaam varustab poolt Krasnojarski kraid elektriga.
Sealt edasi viis teekond Divnogorskisse, linna, mis tähendab tõlkes Jumalikke Mägesid. Pole ju paha vaade? Aga just niisugune vaade avaneb neile, kes Divnogorskis Jenissei kaldal jalutavad või elavad.
Kuna Astafjev oli kirglik kalamees, siis on vaateplatvormile püstitud ausammas kalale, mis on ühtlasi austusavaldus kõigile Jenissei kaladele.
Ovsyanka küla teiseks suureks vaatamisväärsuseks on vaateplatvorm, kus saab imetleda võimast Jenisseid ja ümbritsevaid mägesid.
Tänane reisipäev viis meid esmalt Ovsyanka külla, kus elas ja töötas kuulus Vene kirjanik Viktor Astafjev. Ta kirjutas Siberi looduse ilust, aga ka sellest, kui suurt kahju Nõukogude võim sellele kandile tegi. Ovsyankas külastasime Astafjevi majamuuseumi.
Kooli Haidas paraku enam ei ole, varem asus see niisuguses tares.
Vett saab tee servast puurkaevust. Majja veetorusid pole viidud. Maalehe reisisell Artur mekib, et tegu on hea joogiveega. 
Külavanem Viktor. Haida kohta rääkis ta palju head. Viktori sõnul on kohalikud väga töökad. Külas on raamatukogu, arstipunkt, hoolitsetakse vanade inimeste eest. Jagub maad, mida harida. 
Külavanem Viktori maja oli üks uhkemaid. 
Paljud majad on paraku päris lagunenud. 
Ema Nastjat rahvamajast koju ootamas. 
Kiiret ei paistnud askeldustega olevat.
Kauplus asub niisuguses majas. 
Sinised väravad.
Enamik majadest on ehitatud setude traditsioonide kohaselt. Majad on palkidest, suurem osa aknaid on tänava poole, hoovi pääseb läbi laia ja värvilise värava. Slaavi kombe kohaselt on paljud aknaraamid sinised. 
Enne meie saabumist oli küla kastnud korralik vihmasadu.
Teed on küll laiad, aga mitte kõige paremas korras.
Haida küla elumajad asuvad peamiselt piki ühte tänavat, kokku üle kolme kilomeetri.
Setu naised Jelena ja Anastassia ehtsate setu sõlgedega. Sõlgi neil kellelgi varem polnudki, kuid eelmisel aastal GoTraveliga Haidas käinud turistide grupp tegi korjanduse, kogus 2600 eurot ning tellis Evar Riitsaarelt sõled. Meie giid Kuno Raude andis jaanipäeval sõled setudele üle. Jelena kannab suuremat sõlge, sest tema on kauem abielus olnud, seega ka jõukam, Anastassia on noorem, mistõttu on tema sõlg väiksem. Jelena õmbles omale stiliseeritud setu rahvarõivad ise ning kuna tume pihik talle ei meeldinud, otsustas ta heleda kanga kasuks. Jelena ja Anastassia on ehe näide järjepidevusest, mõlema naise emad laulavad samuti setude ansamblis Lill.
Ja ohtralt handsat juua ning hea ja paremaga keha kinnitada.
Muidugi saime veel setu leelot kuulata.
Ilma handsat joomata majja sisse ei saanud. Handsat kallati otse teekannust.
Aga polnud viga, traktor tuli kiiresti appi. Ei kulunud viit minutitki.
Kui Haidat bussiaknast uudistasime, juhtus tagasipöördel äpardus ja jäime porisse kinni. Edasi rahvamaja poole, kus kohalikud meid ootasid, jätkasime teed jalgsi.
Kolmapäeva hommikul asusime teele Siberi setude küla Haida poole. Saanuksime ka Narva minna, nagu tee peal selgus. Eesti nimedega külad pole haruldus, oma nime said paljud neist paiga järgi, kust rahvas Siberisse tulnud oli. Haida küla saab tuleval aastal juba 120, selle esimesed asukad olid setud, kes kolisid Siberisse, kuna seal said nad omale maa. 
Vaata galeriid kolmest esimesest reisipäevast!http://www.delfi.ee/article.php?id=86642153
Iga asi saab kord otsa, nii ka parvetamine Manal. Rohkem kui 50 kilomeetrit puutumata loodust Sajaanide idaosas. 
Vahepeal kinnitasime keha praami peal keedetud roogadega, mille valmistas meile kokk Olja. 
Mis pidu see on, kui laulu pole! Meie praamipoiss haaras ohjad!
Ja veel kord...
Ja veel ja veel...
Veel vaateid Manalt...
Vahel lausutakse nii, et ei saa jutus jutustada ega kirjas kirjeldada. Umbes nii Mana vaadetega oligi, pilt annab miskit edasi ikka, aga siiski mitte nii ehedalt, kui see tegelikult on. 
Varahommikul asusime teele, et parvetada Jennissei lisajõel Manal. Ilmaga olid kehvad lood ja kehvaks need ka jäid, sadas vihma, mis ei lakanud hetkekski. Praam oli siiski katusega, lisaks kilest seinad, nii et ligunema me ei pidanud. Meie praam kandis uhket nime Viking. 
Krasnojarski linnas jäi täna silma plakatiga noor naine  - ajakirjanik Anna Sobol - ,kes  kutsus üles julgemalt koduvägivalla juhtumitest avalikult rääkima.  Anna seekordne protestiaktsioon oli konkreetselt õdede Hatsaturjanide kaitseks. Umbes aasta tagasi jõudis üle ilma uudistesse kohutav tõde, et tütred  tapsid oma isa, sest too oli neid aastaid seksuaalselt kuritarvitanud. Võttes arvesse pehmendavaid asjaolusid, lootis avalikkus, et kohus ei määra tütardele väga karmi karistust. Aga Anna sõnul nii siiski ei läinud.
Stolbade kuulsaimad sambad kannavad nime Kolm Sulge. 
Siberi liilia, metsikult looduses.
Metsa all kasvab palju vahvaid taimi. See siin on Siberi karuputk, hea ravimtaim, kinnitas Maalehe reisija ja taimetark Toivo Niiberg. 
Kes kivide otsa ronimist ei peljanud, sai piiluda, mis kivi taga peidus on. Taamal paistab Krasnojarsk. 
Kui puu tahab kasvada, siis kasvab ta peaaegu palja kivi peal. 
Esimese peatuse tegime elevandisamba juures. Elevant tundub siiski pigem kurva notsu moodi olevat.
Tervitused Siberist! Alustasime vihmasajus nn stolbadele ehk kivisammastele ronimist. Varsti vihm siiski lakkas ega seganud edasist retke. 
https://www.facebook.com/maaleht/videos/2554933624734006/&show_text=1&width=560
Väga hea minek oli juustul, sõiral ja loomulikult kiluvõileibadel keedetud munaga.
Eriti maistvad olid Siberi eestlase Sirje meisterdatud kapsapallikesed, mille vahel oli majoneesi. Sirje riivis kapsa, segas hulka muna, natuke jahu, soola ja suhkrut, vormis palliksed ja praadis rohkes rasvaines. Peaks ka neid valmistama. 
Hiigelkinnas, Siberi setude kootud. 
Ja meie omakorda katsime ka laua. 
Pidulistele kaeti ka uhke laud. Siberi eestlased olid meisterdanud kiluleibu, laual oli juustu, pirukaid ja muud head ja paremat. 
Jenka!
Edasi hakkasid sündmused arenema tegusas tempos. Akademgorodokis läks peoks, millest võtsid kõik rõõmsalt osa. Sai isegi voortantsu ja jenkat tantsitud.
Ja veel vaade Uspenski kloostrist!
Uspenski klooster, kus elavat vaid 11 munka, seestpoolt. 
Sel ajal, kui Eestis pidulised end alles hakkavad jaanikule seadma, on Siberis pidu juba hoos. Kellaaeg on ikkagi neli tundi ees. Alguses olime tagasihoidlikud, uudistasime Uspenski kloostrit ning jalutasime Jenissei kaldal. 
Valmis ja minek: giid Kuno Raude, ajakirjanikud Kristiina Viiron ja Erika Klaats.
https://maaleht.delfi.ee/news/teeb/reisid/stardib-maalehe-esimene-selleaastane-reis-sihtkohaks-siber?id=86614971
https://maaleht.delfi.ee/news/teeb/reisid/uus-maalehe-reis-siber-on-nii-eriline-et-ka-reis-sinna-ei-saa-olla-tavaline?id=84359681
Mullu said kõik huvilised koos Maalehe ajakirjanikega käia Šotimaal ja Marokos. Sel aastal aga viime oma lugejad ja nende sõbrad Siberisse ja Maltale.