Takso asendab linnakaarti


Takso asendab linnakaarti
TaksodFoto: Marju Vitkar





Mis juhtub, kui kokku satuvad pime öö, võõras linn, 24/7 kulgevad ehitustööd ning pisut kogenematud bussijuhid?

Juhtub see, et bussile tuleb takso võtta!

Algas aga asi nii: Bulgaaria-Makedoonia piiril läks Maalehe ja Germalo reisiseltskonnal piisavalt aega. Juba piiril oodates läks pimedaks, kaks edasist sõidutundi vaid süvendasid seda.

Kuidagi ei aidanud ka tõsiasi, et piiril vahetus ka ajavöönd. Jah, kellaaeg sai tund aega varasem, aga taevas sellest heledamaks ei muutunud.

Jõudsime Skopjesse, bussijuhid keerasid uljalt rooli ning jõnksutasid käiguvahetusega, nagu üritades juba uinuma kippuvat seltskonda ärkvel hoida. Juba tundus, et jõuamegi kohale, kuid oh häda – meie sihtmärgi ning tee vahel laiutas ehitusobjekt, mis roolikeerajad segadusse ajas.

Ei aidanud midagi, liikusime edasi. Seejärel võtsime takso ning bulgaarlannast grupijuht läks taksojuhil kätt hoidma, et see meid väikese tasu eest nõutud sihtmärgini juhataks.

Sihtmärk polnudki kaugel. Mõnekilomeetrine tiir ja juba olimegi selsamal ehitusobjektil, kust me veerand tundi tagasi end vaevu mööda olime surunud.
Hotell polnud meile sentimeetritki lähemale nihkunud. Õnneks selgus, et sihtmärki sai võtta ka jalakäijate ehk linna peatänava suunalt.

Võtsime, julgemad läksid pärast seda veel peatänavale ning võtsid mõned õlled. Pool liitrit kohalikku kesvamärga sai 90 dinaari ehk umbes 1,5 euro eest.