Sõitnud kord karjused hobusega mägedes. Üks mees kihutanud nii, et jalg jäänud kalju ja hobuse vahele ning murdunud. "Oi nogaa!" (oi, jalg!) karjatanud ta. Ja kogu ülejäänud seltskond laulnud järele "oi nogaa, nogaa, nogaa…"

Gruusia kurvameelsed laulud keelpilli saatel kostavad ka mitmest rannarestoranist Batumi kaunilt valgustatud rannapromenaadil.

Batumi on võrreldes muu Gruusiaga justkui teine maailm – valgustatud, läänelik, puhas, peateed asfalteeritud ja siledad. Aga jumala pärast, ärge peateelt kõrvale vaadake! Seal on üle terve tee ulatuvad poriaugud, kus väikese autoga sõita ei saagi.

Kogu Batumi ehitab. Palju on ilusaid suuri ehitisi ja teist samapalju seisab alles tellinguis. Hotelle ja atraktsioone ehitatakse Türgi, Ukraina, Aserbaidžaani raha eest, vaid vähesed on kodumaisel kapitalil.
Tundub, et Batumi on üle võtnud ja omalegi ehitanud kõik, mis mujal maailmas nähtud – rannarestoranid, vaaterattad, delfinaariumi koos delfiinišõuga, funikulööri linna kohal… Samuti on siin olemas laulvad purskkaevud ning muusika ja vee mäng. See pole näiteks Praha omast sugugi kehvem ja lõpulooks on klassikaline toreadoori laul "Carmenist". Aga erinevalt muust maailmast on see atraktsioon mitu tundi ja külastajatele täiesti tasuta! Istu lihtsalt müüri äärele ja naudi!