Toostimeister ülistas nii Lihula linna, Tartu ülikooli kui kauneid naisi


1. grupi 3. päev Gruusias
Foto: Bianca Mikovitš, Maaleht

No tõesti, kellele ei meeldiks, kui võõral maal ühtäkki hakatakse kiitma Tartu ülikooli, ülistatakse Eesti rahvast ja soovitakse tõsta klaas külaliste vanemate terviseks?

Toostimeister istus laua otsas, ülikond seljas lips ees ja sõnadest tal puudu ei tulnud.

Toosti ütlemine ei käi Gruusias nii, et karjutakse korra „Terviseks!“ või siis tõuseb mõni vanem sugulane ja peab pika, äkilise lõpuga segase kõne.

Toostimeister on pigem midagi õhtujuhi sarnast. Tema amet on külaliste tuju tõsta, neid oma jutuga ühendada ning muidugi veinikannud käimas hoida.

Kolmandaks päevaks olid paljud reisilised ka hakanud magusa kohaliku toodanguga harjuma ning ettekandjad said üsna usinasti tööd kannude täitmisel.

Toostimeister Georgi jutustas sekka lugusid, mis viisid üha uute toostideni ning puudutasid ikka selliseid elualasid, mis kõigile kuidagi olulised.

Ei saa ju jätta tõstmata klaasi oma vanemate terviseks või siis nende mälestuseks, ei saa ka jätta kuulamata, kui suure kaasaelamisega räägitakse Tartu ülikoolist, rahvaste sõprusest, ühtsusest ja tervest armsast isamaast.

Tõsi, mõni jutt läks nii pikaks, et klaasid jõuti seda kuulates tühjaks juua ja uuesti täita.

Eriti oluline on sellisel pidusöögil sarvetoost – eriliste toostide ajal tuuakse välja keerdus joogisarv, mis veiniga pilgeni täidetakse ja mis tuleb siis ka põhjani juua.

Seotud lood:

Toostimeistri jaoks oli kõige olulisemaks sel õhtul Eesti hea käekäik ning sõprus Gruusiaga. Sarve tühjaks joonud, tuli seda veel korra raputada, näitamaks, et tõesti, tühi, mis tühi!

Seda mees ka uhkelt tegi.

Sõprust Eestiga näikse grusiinid tõesti hindavat. Tihti küsitakse, kust reisilised pärit on ja kuuldes, et Eestist, noogutatakse rõõmsalt. Paljud on isegi Eestis käinud ning Tallinn neile tuttav nimi.

Kuid suur pidusöök ei piirdunud ainult toostimeistri etteastega. Näha sai ka meeleolukad tantse. Kergejalgsed noored näitasid, et suudavad teha kõrgeid hüppeid ning mõõkadest sädemedki välja lüüa.

Algatusega ka omaltpoolt üks rahvatants ette võtta, eestlased kaasa ei läinud. Nemad läksid hoopis lembelaulude ajal tantsupõrandale ja keerutasid nii-et särk märg.

Naised aga tõstsid klaasid kuumade Eesti poiste terviseks. Samuti sai lauas oma toosti Maaleht ning mis võis lehetegijail selle vastu olla? 

Nüüd polegi muud, kui kiita lugejaid, rahvaste sõprust ja elu päikse all!

Gamardjozh!