Üheksa valitud hetke Kosilt ja Rhodoselt


Maalehe reisilistele polnud ükski mägi liiga kõrge.
Maalehe reisilistele polnud ükski mägi liiga kõrge.Bianca Mikovitš

Iga reisija meenutab olnut erinevalt. Siit väike valik seiku, mis jäid Maalehe reisilt silma-kõrva ajakirjanikele.

Mereannid paadist suhu - Igal hommikul tulid Kosi linnakese kalurid merelt sadamasse, millest möödub kena tänav. Nad puhastasid sealsamas võrke ning samas pandi kalad ka kaalule ja müüdi värske loomus ostjaile. Oli kaheksajalgu, oli kalmaare, oli sardiine ning muidki suuremaid ja väiksemaid kalu. Hommikul imetlesime, õhtul sõime. Hõrgutav!

Pagulased - Pelgusest võitu saanud reisisellid jalutasid läbi pagulaslaagri Kosi saarel. “Muidu näeme uudistest, nüüd oleme lausa nende keskel,” imestati. Sadamas loksuvad päästevestid ja paadiriismed olid valus vaatepilt, mis teki tas vastuolulisi tundeid: nemad tulid siia eluga riskides, meie aga turismireisiga. Ehk ei olegi meie elu kõige hullem?

Öösel vanaema vaatama - Küsimusele, kuhu siis keskööl tavernist minnakse, tuli kohalikelt Rhodose noormeestelt vastuseks: “Haiglasse! Vanaema vaatama!” Ja tõesti, haiglas on külaliste vastuvõtt avatud kella kolmeni öösel ning avatakse taas kell kuus hommikul. See, et pereliikmete juures igal ajal suure ja tihti lärmaka kaaskonnaga käiakse, on tavaline. Kui ei mindaks, võib vanaema veel solvudagi.

Vedela kulla oaas

- Nii värsket oliiviõli ei saa Eesti poest kunagi, nagu seda tarbitakse maades, kus oliivid kasvavad. Mõnuga saia õlisse kasta ja süüa saabki ainult sellises kohas. Juhuslikult tehtud lisahaak teel Tharri kloostrisse Rhodosel viis reisilised läbi pisikeste külade ja laiade hõbedaste oliivisalude. Ainuüksi vaade oli seikluse eest.

Seotud lood:

Elust pakatav Symi saar - Väike mägine maalapike keset sinisinist Vahemerd, imearmas inglite valvsa pilgu all õitsev klooster, seitse linna moodi küla. Kitsad, mäekülgi mööda üles ronivad trepptänavad, mis ootamatute tupikutega lõpevad ning mida palistavad säravates, ent samas pastelsetes toonides majad. Lõppematu restoranide ja kohvikute rida kaldapromenaadil. Purjekad, kaatrid, kaluripaadid… Ühel neist purjekatest tähenduslik lause: “That’s life!”

Ronisid nagu mägikitsed - Rhodosel kõrgub Lindose küla kohal muistne akropol. Palavusest hoolimata ronis lõviosa reisiselle libedaid ja järske astmeid mööda üles, saades tasuks ninna muistse hiilguse hõngu ning silmapiirini ulatuva vaate üle mägede ja mere. Maalehe reisilised on väga kõvad ronijad, neid ei peata aastad ega astmed.

Kasside kuningriik - Kosi saare kassidest ei ole võimalik mööda vaadata. Hiirekuningad on kohal igal pool – hotellis, kohvikus, poes, kaldapealsel kalaturul. Tõenäoliselt arvavad kassid, et inimestest, olgu kohalikest või turistidest, pole võimalik mööda vaadata – nood on kõikjal. Ja tore ka, et on. Annavad süüa, teevad pai ja eriti hea õnne korral lubavad rolleril pikutada.

Kaks hirve sadamas - Rho- dosel seisnud kunagi hiiglaslik päikesejumal Heliose kuju, üks seitsmest maailmaimest. Praegu valvavad sadamat kaks sammastel hirve. Kreeka arhitektid on välja tulnud plaaniga muistne koloss taastada ning rajada kuju, mille sees oleks muuseum, kohvikud, ning kuju peas uhke vaateplatvorm. Eskiise saab nüüd juba veebiski näha. Ootame ära!

Sada tasuta naeratust - Maalehe reisigrupiga sõidab igal aastal kaasa uusi tulijaid, kuid on ka neid, kes käivad pea iga kord. Mitmed on ajapikku omavahel sõbraks saanud ja suhtlevad ka muul ajal.

Seda võib küll öelda, et sellist naeratuste ja rõõmsalt meelestatud inimeste hulka mujal naljalt ei kohta.

Jällenägemiseni Madeiral ja Islandil!

Kõik pildid Maalehe reisilt Kreekasse Kosi ja Rhodose saartele leiad aadressilt http://maaleht.delfi.ee/Rhodos