VIDEO: Teisel õhtul hakati tooste ütlema


1. grupp Gruusias 2. päev
Gruusia meestelaulFoto: Bianca Mikovitš, Maaleht

Nagu selgus meie esimesel supral – gruusiapärasel mitmekäigulisel õhtusöögil pika laua taga laulu ja toostidega – oli kodutöö reisiseltsilistel tehtud: iga teine meist oli reisi eel läbi lugenud vähemalt Dagmar Raudami "Minu Gruusia".

Raamatus on väga hästi selgeks tehtud, kes on tamada ja mida kujutavad endast Gruusia toostid. Tamada on nimelt keegi auväärne seltskonnaliige, kelle ülesanne on tooste öelda. Ilma toostita aga tegelikult veinipokaali tõsta ei tohigi.

Toost võib Raudami näpunäiteid järgides olla kas hästi lühike ja konkreetne või alustab toostmeister hoopis mingi mõistujutuga, mille lõpetab toost. Meie Gruusia reisisaatja Nino lisas neile eelteadmistele juurde, et algul juuakse Jumala auks, siis Gruusia auks ja siis inimeste auks. "Religioon, kultuur ja rahvas on Gruusia riigi alustalad," ütles see võluv ja tark naine.

Seda reeglit, et ilma toostita jook kurgust alla ei lähe, eestlased tegelikult küll õhtusöögil kaksikvendade Gamezardashvilide veinimõisas Twins Vinecellar algul eirasid. Kõht sai täis ja paari klaasi veiniga alla loputatud ka ilma toostideta, kuigi tundsime, et ega nii vist ei sünni. Vea parandas Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik, kes ütles esimese toosti võõrustajate terviseks.

Kui toosti ütlemise au antakse kellelegi edasi, tehakse seda sõnaga "alaverdi", selgitas Maalehe esimese grupi giid Ervin Org. Tema valis teise ehk siis mõistujutu variandi.

Seotud lood:

"Kaks venda armusid kord ühte ja samasse neidu. "Mine mäe harjale ja süüta seal lõke. Ma saan sinu omaks siis, kui lõke põleb," ütles neiu esimesele, noormees hüppas ratsu selga ja kappas minema. "Mine mäeharjale ja kustuta seal lõke. Ma saan sinu omaks siis, kui lõke on kustunud," ütles neiu teisele vennale ja seegi kappas minema. Kui ta hakkas mäkke ratsutama, nägi ta tee otsas oma venna hobust, ratsanik aga oli uinunud. Ta pani vennale kuue peale, läks mäe harjale, süütas lõkke ning lahkus… Joome sellise sõpruse terviseks!" Nii kõlas Ervini toost.

Kui keegi annaks mulle veiniklaasi, öeldes "alaverdi," tõstaksin klaasi teadmiste ja tarkuse terviseks, pidades silmas meie giide. Sest see, millest Gruusia-reisilt kirjutab Bianca, põhineb ilmselt vähemalt osaliselt Ervini jutul, ja see, millest kirjutan mina, põhineb teise grupi giidi jutul, kelleks on Raivo Haab.