Ka tänavu hinnatakse veine eraldi klassides – kuivad, magusad, valged, punased, roosad, viinamarjaveinid. Esimest korda on konkursile oodatud ka kodusel teel tehtud vahuveinid.

Iga veini tuleb konkursile esitada kolm pudelit – üks eelvooru ja üks
finaali tarbeks ning üks juhuks, kui eelmistega peaks midagi juhtuma.

Aga veinide esitamiseni on veel tubli pool aastat, koguma hakkame neid alles tuleva aasta veebruaris. Seni saab olemasolevaid veine korralikult säilitada või uusi ja paremaid teha.

Vabalt võib ka juhtuda, et eelmisel korral esitatud ja finaali mitte pääsenud vein on vahepeal edasi arenenud ja tublisti paremaks läinud – kontrollige oma veinivarusid!

Eelvoorude hindamised toimuvad 2012. aasta aprillis ja finaal juunikuus, et anda veinidele pisut rohkem aega küpseda ja paremaks muutuda.

Mida tänavusel konkursil vältida ja mida paremini teha?

Žürii liige Arne Pajula paneb tegijatele südamele: kui ikka vein on äädikaks läinud, siis oleks parem see koju jätta! Veini äädikaks käärimine on viga, mille avastamisel ei hakka žürii veini rohkem hindamagi.

Teine levinud viga kodustel veini­tegijatel on veini oksüdeerumine. Vein on saanud kas tegemise või hilisema säilitamise käigus palju õhku ning maitse on muutnud ebameeldivaks, vanunuks ja koltunuks. Mõni peab oksüdeerunud maitset just iseloomulikuks ja koduveinile
omaseks, kuid see on nn vana stiil. Modernsed veinid on siiski puhta ja selge maitsega.

Kurvastavalt sageli oli vein kannatada saanud ka viletsate korkide pärast – kasutatud oli kas nõrgalt suletud keeratavaid korke või korra juba kasutatud, auguga veinikorke. Kui kork laseb õhku läbi, hakkab vein oksüdeeruma ja maitse muutub – reeglina mitte paremuse poole.

Puhtalt ühest toorainest tehtud vein on hea, kaks-kolm eri toorainet võivad samuti üksteist täiendada ja muuta veini huvitavamaks.

Paraku – nagu näitas kogemus 2011. a konkursilt – liiga paljude toorainete kokkukuhjamine ei anna häid tulemusi: ükski maitse ei pääse mõjule ning vein tuleb iseloomutu ja igav.

Samuti ootaks tulevased hindajad konkursile korralikult vormistatud veine – silt peal, sildil vähemalt veini nimi, veinimeistri nimi, valmistamise aasta ja võimaluse korral ka märkus, kas tegu on kuiva, poolmagusa või magusa veiniga.

Konkursi toetajate hulgas on juba tuttavad firmad – Dansukker oma suhkruga, mis veinimeistritele nii kallis kraam on, Soome suurim koduveinitarvikute firma Viinitalo Melkko OY, Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon. Võitjatele tulevad rikkalikud au­hinnad, nii et osaleda tasub igal juhul!

Konkursi edasise arengu kohta hakkab infot saama Maalehe lisast Targu Talita ja Veinivilla kodulehelt www.veinivilla.ee, kuid kui soovite kindlalt olla kursis, millal veine koguma hakatakse, mis tingimusi veel esitatakse jne, saatke kiri info@veinivilla.ee märgusõnaga “Konkurss” ning saate kogu info e-posti teel.