5 nõuannet kevadväsimusega võitlemiseks

Varakevadel tabab paljusid meist suur väsimus ja krooniline energiapuudus. Kuidas sellega toime tulla? Nõu annab Südameapteegi peaproviisor Triinu Entsik-Grünberg.

1. Puhka piisavalt

Kuna keha on pidanud üle elama pika ja kurnava talve, tuleb talle anda võimalus hinge tõmmata. Puhkus ja korralik uni on väga tähtsad!

Mis on kevadväsimus?

Meditsiinis sellist diagnoosi nagu kevadväsimus ei ole ning mõned arstid peavad seda pigem legendiks ajast, mil inimeste toidusedel oli talvel ja kevade hakul väga ühekülgne. Paraku on see siiski ka praegu paljudele väga reaalne aastast aastasse korduv probleem. Kevadväsimuse peamisteks tunnusteks on unisus, meeleolu langus ja energiapuudus.

2. Leia tasakaal töö ja puhkuse vahel

See on oluline, eriti kevadel. Tuleb võtta aega lõõgastuseks.

3. Liigu rohkem!

Päevad muutuvad aina pikemaks ja päike soojemaks. Igapäevane mõõdukas tempos jalutuskäik värskes õhus on parim abiline kevadväsimusega võitlemiseks. Ühelt poolt on see turgutus vaimule, teisalt aitavad jalutuskäigud värskes õhus vabaneda ka lisakilodest, mis talvega on kogunenud ja pärsivad energia liikumist organismis.

Mis põhjustab kevadväsimust?

Selle tekkel on kindlasti oma roll pikal ja valgusvaesel talvel, mis pärsib D-vitamiini taset organismis. Võib ju uskuda, et väsimus ongi tingitud sellest, et kevade saabudes kohaneb keha uute ilmastikuoludega ning selline nn ümberkalibreerimine avaldubki väsimuses. Oma osa on ka talvel läbipõetud viirushaigustel. Kõik need kevadväsimuse põhjused on ka võimalikud immuunsüsteemi nõrgenemise põhjused või siis osalt ka immuunsüsteemi nõrgenemise tagajärg.

4. Toitu tervislikult!

Kas sinu igapäevases toidusedelis on piisavalt värsket puu- ja juurvilja või koosneb see pigem rasvast ja süsivesikutest? Oluline roll on C-vitamiinil, mida leiab palju tsitruselistes, kiivis, paprikas, aga ka hapukapsas. Kapsas, sibul, porgand, naeris ja peet on ainsad kohalikud köögiviljad, mis säilivad üle talve toorelt ning ei kaota seejuures oma vitamiine. Kartuli C-vitamiinisisaldus võib näiteks talvega väheneda 4–5 korda.

Soovitatav on süüa tihedamini ja väiksemaid portsjoneid, et ei tekiks näljatunnet. Toit võiks olla kergesti seeditav, et organism ei peaks sellega omakorda liigselt vaeva nägema. Kevadtalvine periood ei ole õige aeg rangete dieetidega alustamiseks.

Nii täiskasvanud kui ka lapsed peavad sööma vähemalt kolm korda päevas, koos kergete einetega võiks päevas olla aga neli kuni viis söögikorda.

5. Otsi abi apteegist!

Väsimuse vastu aitab C-vitamiin, B-grupi vitamiinid letsitiiniga, ka B1-vitamiin, raud, ternespiima kapslid, Q-10 preparaadid, D-vitamiin ja kalamaksaõli. Kõik need tooted vähendavad väsimust ja stressi, annavad energiat ja parandavad töövõimet.

Ravimtaimedest võiks valmistada kibuvitsamarjade, kõrvenõgese, nurmenuku või põdrakanepiürdi teed, sest need taimed sisaldavad palju vitamiine ja mineraalaineid. Kui vererõhuga probleeme pole, võib organismi turgutada eleuterokoki, ženšenni või kuldjuurega.

Organismi vastupanuvõimet aitavad tõsta ka greibiseemne ekstrakt, punane päevakübar, ingver, astelpaju, tsink, seleen ja probiootikumid.

Kui väsimus tundub olevat tavapärasest suurem ja pikemaajalisem, tuleks kindlasti pöörduda arsti poole, sest see võib olla märk palju tõsisemast haigusest.

Loe veel portaalist terviseuudised.ee