Apteeker: allergiahooaeg on saanud stardipaugu
Viimastel nädalatel satub apteeki palju inimesi, kes kurdavad nohu üle ja soovivad nohurohtu osta, kuid sagedasti pole tegemist viirusliku nohu vaid hoopis allergiaga, ütles Apotheka proviisor Kristiina Sepp.
„Kuna valdav osa inimestest pole kunagi teinud ühtki allergiatesti, ei osata arvestada võimalusega, et kevadel ilmutav nohu pole mitte viirushaigus vaid hoopis allergia,“ rääkis Sepp. „Seetõttu kohtume apteegis tihti inimestega, kes on väärkasutanud antikongestante ehk erinevaid nina limaskesta turset alandavaid spreisid, mida tegelikkuses pikemaajaliselt üldse kasutada ei tohi. Nende pikaajaline tarvitamine tekitab omakorda limaskesta turset, kahjustust ja ravimist tingitud nohu.“
Praegu kutsuvad inimestel allergilisi nähte esile peamiselt lepatolm,
peagi ka sarapuu- ja kasetolm. Samuti võib ärritusnähte põhjustada ka tänavatel lenduv linnatolm. „Kui tavaline nohu kestab 7–10 päeva, algab nina kihelusega ja eritis on algul vesine ning muutub hiljem paksemaks, siis allergilise nohu korral on tavaliselt põletikulised nii nina limaskest kui ka ninakõrvalurked. Sagedasemad allergia sümptomid on aevastamine, vesine nohu ja silmade sügelemine ning punetus. Võib tekkida ka kihelev sügelustunne kurgus, köha, hingamisraskus ja kõrvade sügelus,“ rääkis proviisor.
Sepa sõnul on allergilise nohu korral vaja regulaarselt nina tolmust ja allergeenidest puhtaks loputada – kas siis merevee, soolalahuse või füsioloogilise lahusega. Kui sellest pole abi, tuleb võtta päevas üks tablett antihistamiinikumi. Vesiste ja kipitavate silmade korral on abiks rahustavad, puhastavad ja silmi niisutavad silmatilgad, kindlasti aitab sümptomeid leevendada ka õues prillide kandmine ning silmadele regulaarselt puhkuse andmine. „Kaebuste tekkimisel on mõistlik esimesel võimalusel apteeki pöörduda ja apteekriga nõu pidada, kuidas allergia sümptomeid leevendada. Tõsisemate kaebuste korral tasub aga perearstiga konsulteerida,“ lisas Sepp.
Kui allergeen on teada, tuleks seda võimalusel vältida.
Õietolmuallergia haigusnähud on tugevamad keskpäeval tuulise ja päikesepaistelise ilmaga, kuivade ilmade ajal on seetõttu soovituslik viibida õues vaid hommikuti ja õhtuti. Ka pärast vihma väheneb õietolmu hulk õhus oluliselt. Õietolmu koguseid õhus on võimalik jälgida Eesti Allergialiidu kodulehel.
