Vali jalale sobiva suuruse ja kujuga jalats

Paljud jalaprobleemid – nahapaksendid, konnasilmad, hõõrdumisvillid – on sagedasti just vale jalatsivaliku tagajärg. Milliseid vigu jalatsite ostmisel tehakse? „Näiteks ostetakse vale suurusega – ikka number väiksemad – jalatsid ning loodetakse, et küll hiljem venivad. Lisaks, mida tähele panna – jalanõusid peaks ostma õhtupoolikul, mil jalad on tursunud. Sel juhul jääb ära oht, et ostetakse liiga kitsas paar,“ sõnab Kõrve.

Kõrve sõnul teevad inimestele tihti muret konnasilmad, mille näol on tegemist viiruslike kasvajaliste moodustistega. Konnasilmad võivad paikneda nii varvaste kui ka talla all, tekitada palju valu ning nende puhul tuleks kindlasti abi paluda spetsialistilt. Samuti on viiruslikud küüne- ja jalaseen, mille vältimiseks soovitab Kõrve kanda ujulates ja veekeskustes viibides alati plätusid.

Jala ehitusest või jalatsi sobimatusest tulenevaid probleeme saab vajadusel leevendada apteegist saadavate varvaste vahele ja ümber paigaldatud tugedega. Need aitavad jalalaba toestada, hoida varbaid õiges asendis ja vähendada nõnda probleemide teket.

Kõrve kinnitusel on nii naiste kui ka meeste puhul levinumad jalaprobleemid konnasilmad, nahapaksendid, soolatüükad, samuti küüne- ja jalaseen, varbavahede haudumine, sissekasvanud varbaküüned ja mitmed muud vaevused.

Vaata üle oma igapäevane jalahooldus

Kel mureks kannalõhed või varbavahede haudumine, sel tasub kindlasti üle vaadata igapäevane jalahooldus. Samuti on oluline jalgade õige pesemine, kuivatamine ja kreemitamine aitab ennetada ja ära hoida mitmeid jalaprobleeme – näiteks kannalõhede või varbavahede haudumist.

Katti Kõrve sõnul algab kõik jalapesust – pesuks mõeldud vesi peaks olema ihusoe, mitte külm või tuline. „Iga varbavahe tuleks pesta eraldi ning võimalusel tuleks kasutada selleks duši veejuga. Jalgade sage leotamine ei ole soovitatav, sest leotamisel pehmenenud nahka on kerge vigastada. Ka liigsete pesemisvahendite, näiteks vannisoola või seebi, dušigeeli kasutamine ei ole tegelikult kasulik. Need võivad hoopis jala nahka liigselt kuivatada,“ sõnab Kõrve, lisades, et eriti tähelepanelikud peaksid olema jalgade eest hoolitsemisel vanemad inimesed, samuti need, kel mõni tervisemure – näiteks diabeet, reumaatiline või nahahaigus.

Jalgade kuivatamiseks sobib pehme ja hästiimav rätik, kõik varbavahed tuleb kuivatada eraldi. Haudunud jalgade puhul võib kasutada puudrit või talki, kuid mõõdukas koguses. Jalgade kreemitamisel tasub jälgida kreemi rasvasust – valida tuleb põhimõtte järgi, et mida kuivem nahk, seda rasvasem kreem.

"Küüsi tuleb lõigata alati otse, samuti vältida küünte lõikamist liiga lühikeseks. Küüsi on kergem hooldada peale sauna või pesemist, kui küüned on pehmemad,“ lisab Kõrve.
Keda kimbutavad nahapaksendid, need peaksid nende eemaldamisel ettevatlikud olema. Tavaliselt ollakse paksendite eemaldamisel liiga entusiastlikud ning võidakse nõnda jalatallanahka liigselt eemaldada. „Eemaldamisel tuleks kasutada naturaalsete harjastega pesuharja, pimsskivi või koorivaid kreeme. Metallist teravapinnalise kannariivi kasutamine ei ole kasulik just nahavigastuste ohu tõttu. Ka sage eemaldamine ei ole kasulik – kui nahka liiga tihedalt eemaldada, hakkab see hoopis paksenema,“ selgitab Kõrve.

Mure korral küsi abi spetsialistilt

Kel mure jalgade pärast juba väga suur, võib uurida, kus asub talle lähim ravipediküüri pakkuv kabinet. Kui on tegemist küüneseene või lihtsalt mingil põhjusel tekkinud küünepõletikuga, saab abi jalaravi või ravipediküüri pakkuvatest kabinettidest.

Kindlasti paneb Katti Kõrve inimestele südamele, et ükski jalahäda ei ole kannatamist ega häbenemist väärt. Asjatundja oskab alati soovitada, kuidas ja mis vahenditega murele leevendust saada.