Aasta algusest siiani on Euroopa Liidu riikides leetritesse surnud 31 inimest.

Kas leetrite levimist ja sellest raskest haigusest tingitud surmajuhtumeid on võimalik ära hoida?

Jah, kuid selleks peab kahe vaktsiinidoosiga olema vaktsineeritud 95 protsenti elanikkonnast.

Sellele kriteeriumile vastavad aga ainult kuus Euroopa riiki (Island, Rootsi, Portugal, Horvaatia, Ungari ja Slovakkia).
MIS HAIGUS SEE ON?
  • Leetrite esmasteks haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Haiguse peiteaeg on kuni 21 päeva. Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid.
  • Eestis vaktsineeritakse kõiki lapsi vastavalt vaktsineerimiskavale kahe MMR vaktsiinidoosiga vanuses 1 ja 13 eluaastat. Kui laps on mingil põhjusel jäänud seni vaktsineerimata, võib vaktsineerimisealaseks nõustamiseks alati pöörduda perearsti või koolitervishoiuteenuse osutaja poole. Laste vaktsineerimine on tasuta.
  • Täiskasvanutel, kes ei ole leetreid põdenud ja kes ei ole vaktsineeritud või ei oma andmeid oma vaktsineerimise kohta või kellel on seroloogilise uuringu tulemusena selgunud kaitsva tasemega IgG antikehade puudumine, soovitab terviseamet lasta end vaktsineerida kahe MMR vaktsiinidoosiga. Kahe vaktsineerimise vaheline aeg peaks olema vähemalt üks kuu.
  • Antikehade määramise teenus on kõigile kättesaadav, seda pakuvad näiteks Synlab ja terviseameti nakkushaiguste labor, teenus on tasuline (hind vähem kui 10 eurot). Antikehade määramise protseduuri ja vaktsineerimise vajadust tuleks arutada oma perearstiga.
  • Kindlasti tuleks vaktsineerimisele mõelda neil, kes plaanivad minna välisreisile. Enne reisile minekut tasub tutvuda terviseameti kodulehega, kus on riigiti kirjas seal levivad haigused.
Allikas: terviseamet