„Tänapäeval tahab inimene olla osaline oma tervise juhtimises, tahab teada, millised geneetilised riskid tal on ja kui ka arstidel see teada, oskavad nad õigemaid otsuseid teha,” selgitas Ossinovski, miks ta geenidoonoriks hakkas.

Kui seni on tervishoid tegelenud rohkem tagajärgedega, siis geeniandmeid teades saab edaspidi hinnata personaalseid haigusriske ja ravimite sobivust.

„Haiguste ennetamine on palju odavam kui haiguste ravimine,” märkis Eesti Geenivaramu direktor professor Andres Metspalu täna käima lükatud uute geenidoonorite kogumise projekti avaüritusel ajakirjanikele.

Valitsus eraldas 2018. aastaks Eesti Geenivaramu, Tervise Arengu Instituudi ja sotsiaalministeeriumi ühisele geeniprojektile 5 miljonit eurot. Eesmärgiks on koguda selle aasta lõpuks Geenivaramusse 100 000 uue geenidoonori geeniandmed ning koostada neile personaalsed geenikaardid. Edaspidi on võimalik võtta individuaalseid geeniandmeid kasutusele meie meditsiinisüsteemis.

Geenivaramu alustas geenidoonoritelt andmete kogumis 2001. aastal ja tolle aktsiooni ajal andis oma geeniproovi poolsada tuhat inimest, kes soovi korral on hakanud saama juba ka tagasisidet oma terviseriskidest.

Uute geenidoonorite vereproovide vastuvõtmine algab 2. aprillil suuremates haiglates ning ka Synlabi verevõtukohtades üle Eesti. Täpsemalt saab teada veebilehelt geenidoonor.ee.