Gripi levik on endiselt laialdane
9. nädalal (27.02–5.03.2017) pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 5112 haigestunut, neist 48 protsenti olid lapsed. Haigestunute üldarv kasvas eelneva nädalaga võrreldes 28 protsenti.
Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu registreeritud andmete põhjal kasvas gripitaoliste haigestumiste arv eelmisel nädalal 25 protsendi võrra. Gripi diagnoosigahaigestunute arv vähenes aga samal ajal 11 protsenti.
Sel nädalal muutus ka ülemiste hingamisteede haiguste põhjustavate viiruste etioloogiline struktuur. Gripiviirustest põhjustatud haigestumiste osakaal langes 25 protsendini (40 % möödunud nädalal). Gripiviiruse kõrval on ringlusesse jõudnud RS-viirused, mis olid möödunud nädalal peamiseks haigestumiste põhjustajaks ja mis põhjustas ka üldist ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise kasvu.
Gripi situatsiooni tervikuna võib hinnata intensiivsuse alusel madalaks, kuid levikut veel laialdaseks. Gripi lõpust on siiski veel vara rääkida, kuna hospitaliseeritud inimeste arv püsib jätkuvalt suhteliselt kõrgel tasemel.
Rasked gripijuhud on olnud enamasti vanemaealiste seas
E-Tervise SA andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 1232 patsienti, neist 69 protsenti on olnud täiskasvanud ja vanemaealised patsiendid. Haiglaravi vajanute arv on sel hooajal oluliselt kasvanud eelmise hooajaga võrreldes, mil haiglaravi vajas kokku 970 inimest.
Intensiivravi on sel hooajal vajanud 97 inimest, neist 76 inimest vanuses 65 ja enam. Möödunud hooajal vajas gripi tõttu intensiivravi 69 inimest, neist peaaegu pooled olid lapsed. Selle hooaja intensiivravi vajanute mediaanvanuseks on 74 aastat. Kõik patsiendid on kuulunud gripi suhtes riskirühma. Peamiseks kaasnevaks riskiteguriks on olnud vanus ja kroonilised haigused. Andmed kaasuvatest haiguste kohta puudusid 10 inimesel, kõik olid vanuses 65 ja enam. 13 protsenti hospitaliseeritutest on olnud hooldekodude patsiendid.
