Gripp murrab enam Tallinnas ja Pärnumaal
Seda on 33 protsenti enam kui nädal varem. 100 000 elaniku kohta haigestus keskmiselt 471,6 inimest.
Keskmisest suurem oli haigestumus Ida-Virumaal ja Narvas, Harju-, Lääne- ja Põlvamaal. Gripiga ollakse esialgsetel andmetel kõige enam hädas Tallinnas ja Pärnumaal.
Paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Püstijalu grippi põdev inimene võib levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks.
Seepärast on soovitav isegi kergete sümptomite korral püsida kodus. Tähtis on puhkus ja piisav vedeliku tarbimine. Palavikku ja lihasvalu võin ravida tavaliste apteegist retseptita saadavate ravimitega. Tavaliselt võtab paranemine aega nädala.
Raskele seisundile viitavate tunnuste ilmnemisel tuleb konsulteerid perearstiga või helista perearsti nõuandetelefonile 1220 või kiirabi kutsumiseks telefonile 112.
Lapse seisund on raske, kui:
- lapsel on hingamisraskused
- lapse nahk on sinakas või hall
- laps ei joo piisavalt
- laps oksendab tugevalt või sageli
- laps ei ärka ega reageeri millelegi
- laps on kogu aeg nutune või ärritunud ja teda ei õnnestu rahustada
- lapse gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb taas
Täiskasvanu seisund on raske, kui:
- tal on hingamisraskused
- tal on valu või raskustunne rinnus
- tal on tekkinud äkiline peauimasus (pearinglus) ja segane olek
- tal esineb tugev ja pidev oksendamine
- gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb taas
Gripileviku kõrghooajal soovitab terviseamet mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi, peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.
Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides katke suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena püsige kodus.
