Teadlased arvavad, et proteesid on pärit ajavahemikust hilisest 14. sajandist kuni varase 17. sajandini. See teeb neist maailma vanimad valehambad, mis siiani päevavalgele tulnud. Teadaolevalt meisterdasid etruskid ja vanad roomlased loomade ja inimeste hammastest kunsthambaid aga juba 7. sajandil enne Kristust.

"Kuigi sellest perioodist on säilinud kusthammaste kirjeldusi, pole leitud ühtegi arheoloogilist tõestust. Need proteesid, mis me nüüd leidsime, on esimene sellest perioodist pärit leid ning väärtuslik täiendus maailma hambaarstiteaduse ajalukku," sõnas paleopatoloogide meeskonda kuuluv dr Simona Minozzi.

Leitud proteesid koosnevad viiest hambast - silma- ja lõikehammastest - ning on kaetud metallikihiga. Teadlaste arvates kuulusid need viis hammast algselt erinevatele inimestele, kuid pandi kokku üheks proteesiks ning kasutaja kandis neid kullast ribaga kinnitatuna alumiste igemete küljes.

Uurimisel tuvastati, et metallikiht, mis hambaid katab, on peamiselt kuld, segatud hõbeda ja mingi muu metalliga. Proteeside sisemisel küljel olev hambakivi annab tunnistust sellest, et neid kanti päris pikka aega.

Proteesid leiti Luccast perekond Giunigi'le kuulunud iidsest hauakambrist, kus teadlased on läbi uurinud frantsiskaanlaste poolt sinna maetud enam kui 200 skeleti jäänused.

Allikas: The Local