Kes elavad kauem - kas lihasööjad või taimetoitlased?
Inimese eluea pikkusele avaldavad mõju nii geenid kui keskkonnatingimused. Identseid kaksikuid käsitlevate uurimustega on teadlased tõestanud, et geenide mõju on pelgalt 30% ning 70% osas mõjutab inimese eluiga elukeskkond.
Paljudest võimalikest keskkonnafaktoritest, mis eluiga mõjutada võivad, on aga nii põhjalikult kui dieeti uuritud vaid väheseid. Siiamaani on uuringud näidanud, et kui sissesöödud kalorite hulka vähendada, siis eluiga pikeneb. Vähemalt väikestel elusolenditel. Kuid see, mis kehtib hiirte puhul, ei pruugi olla tõsi inimeste hulgas.
Ka see, mida me sööme, on eluea seisukohalt võttes kuum teema. Teadlased võtsid viieks aastaks luubi alla 100 000 ameeriklase toidulaua ning leidsid, et uuringu vältel surid need, kes liha sõid, sagedamini, kui need, kes vaid taimse toiduga piirdusid. Eriti märgatav oli selline erinevus meeste hulgas.
Analüüs, mis vaatas mitme uuringu andmeid, kinnitas sama seisukohta - kui dieedis on liha vähem, elab inimene kauem. Kuid mitte kõik uuringud pole selle väitega nõus - paljud neist ei suuda lihaga ja lihata dieedil elueale mingit mõju tuvastada. Või on see mõju väga väike.
Kuid üheselt selge on see, et taimetoidudieet vähendab sellistesse haigustesse haigestumise riski nagu II tüüpi diabeet, kõrgvererõhktõbi ja isegi vähktõbi. On täheldatud sedagi, et lisakaitset nende haiguste vastu pakub lisaks taimetoitlusele veel veganlus. (Vegan on täistaimetoitlane, kes on otsustanud mitte süüa liha-, muna– ja piimatooteid ning teisi loomseid saadusi nagu näiteks želatiin ja mesi - toim.)
Kas võib siis täie kindlusega väita, et taimetoitlus pikendab eluiga? Ei, veel siiski ei või.
Inimesed elavad enamikest imetajatest palju kauem. Seega on väga raske kindlaks teha, millised faktorid just täpselt ning kui palju nende eluiga mõjutavad. Teadlaste käsutuses on tagasiulatuvad terviseandmed või vabatahtlikud katsealused, kelle peal viiakse läbi lühemaajalisi uuringuid (vaatluse all on suremus ja dieet). Neile tulemustele tuginedes saab teatud järeldusi teha.
Kuid sellise lähenemise korral tulevad ilmsiks ka probleemid. Esiteks: seos kahe asja vahel - liha söömine ja varane surm - ei tähenda alati seda, et üks on põhjustatud teisest. Võib ju olla, et taimetoitlus ja pikem eluiga on omavahel seoses, kuid seose sisu võib erinevate inimeste puhul olla erinev. Näiteks võib olla, et taimetoitlane teeb rohkem trenni ja tarbib vähem alkoholi kui tema lihasööjast sõber.
Vabatahtlike katsealuste puhul on probleemiks asjaolu, et pole ikkagi teada, kui täpselt ja ausalt nad söödud toidukogused üles märgivad. On täheldatud, et kirja pannakse tegelikust vähem. Nii et absoluutset kindlust pole ka katsealustega uuringutes võimalik saavutada.
Ja nüüd küsime me kõik - kas peaksime siis liha söömist vähendama, et kauem elada? On võimalik, et taimetoidul olles elame kauem ning on selge, et liha mittesöömine aitab kindlasti vähendada teatud haigustesse haigestumise riski. Kuid tundub, et paremini töötab liha söömata jätmine eluea pikendamisel koos teiste seda soodustavate faktoritega (trenn, mittesuitsetamine jne).
Allikas: theconversation.com
