Kuid mis saab siis, kui vanainimene jääb nii põduraks, et kodustes oludes tema hooldamisega enam hakkama ei saada ning ta tuleb hooldekodusse paigutada. Kellel on kohustus hoolekandeteenuse ehk abivajaja hooldekodus elamise eest maksta? Mis saab siis, kui eakal lapsi ei ole? Kas siis on kohus abi osutada tema teistel sugulastel, näiteks õdedel-vendadel ja nende lastel?

Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialisti Ketri Kupperi sõnul on hoolekandeteenuse eest tasumisega asjalood nii, et kui abi vajav isik seda ise teha ei suuda, peab inimest esmajärjekorras abistama tema pere. Kui pere vajalikku abi tagada ei suuda või kui lähedasi ei olegi, tuleb see ametniku kinnitusel kas osaliselt või täielikult tagada ühiskonnal.

“Perekonnaseadus seob ülalpidamisega kolm põlvkonda – vanemad, lapsed, lapselapsed. Seaduse kohaselt on kohustus eakaid hooldada ja ülal pidada lisaks lastele ja lapselastele ka kohalikel omavalitsustel,” selgitab Kupper.

Korter müüki või üürile

Kohalik omavalitsus maksab hooldekodus elamise eest aga tõesti alles siis, kui abivajajal pole seadusejärgseid ülalpidajaid, kes seda teha suudaks. Samas pole eakal endal selleks raha ning pole ka varandust, millega hooldekodus elamiseks raha hankida.

Kupperi ütlust mööda on kohalikul omavalitsusel põhimõtteliselt õigus nõuda eakalt vara müüki. “Omavalitsus hindab inimese olukorda. Juhul, kui tal on vara – korter näiteks –, siis hooldekodusse minekul lähtutakse sellest, et vara tuleb kasutada viisil, mis tagab selle omaniku ülalpidamise hooldekodus. Inimene saab oma korteri, mida ta ei kasuta, kas välja üürida või müüa ning saadud vahenditega tasuda endale vajaliku teenuse eest. Iga omavalitsus lähtub oma toetuste määramise tingimustest ja korrast,” selgitab Kupper.

Näiteks Rakvere linna hooldekodusse paigutamise ja hoolduse eest tasumise kord näeb muu hulgas ette, et hooldust vajava isiku ülalpidamiskulude katmiseks võib linnavalitsus sõlmida lepingu temale kuuluva vara arvel. Samuti võib hoolduse vajaja kinkida Rakvere linnavalitsuse nõusolekul oma isikliku vara linnale, kas siis täieliku või osalise ülalpidamiskulu katteks, sõlmides selle kohta vastava kirjaliku kokkuleppe ja notariaalse kinkelepingu.

Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti peaspetsialist Maarja Seppel ütleb, et pealinnal ei ole õigust eakalt kinnisvara võõrandamist nõuda, kuid on õigus keelduda linnaeelarve vahenditest teenuse eest tasumisest.

“Kui inimesel, kes vajab teenust viivitamata ja vältimatult, on vara, mille võõrandamisest saadava rahaga on võimalik teenuse eest tasuda, tasutakse linnaeelarve vahenditest tema teenuse eest kuni kuue kuu jooksul,” ütleb Seppel. Nii kaua on aega abivajajal oma vara vajadusel müüa.

Õigus nõuda dokumente

Nii nagu toimetulekutaotlejal on kohustus tõestada, et ta on sobiv toetust saama, st et ta on tõesti vaene, nii on ka hoolekande teenuse tasumise korral kohalikul omavalitsusel õigus nõuda dokumente ja tõendeid (nt pangakonto väljavõtet, lepinguid vms), et hinnata abitaotleja tegelikku majanduslikku olukorda.

Mis saab aga siis, kui lastel ja lapselastel ei ole piisavalt raha, et vanuri hooldekodus elamise eest tasuda?

Kui teenuse taotlejal on lähedasi, kellele on tema ülalpidamise kohustus, selgitab sotsiaalhoolekande osakond välja nende võimalused teenuse eest tasuda, selgitab Seppel, kuidas lahendatakse olukord niisugusel puhul olukord pealinnas. Lähedastel tuleb esitada viimase kuue kuu sissetulekut tõendavad dokumendid, andmed omandis olevate kinnisasjade ning sõidukite, väärtpaberite jm väärtusliku vallasvara kohta, kui vara võõrandamisest on võimalik saada raha, millega teenuse eest tasuda. Kuid pereliikmelt ei saa teenuse tasumist nõuda siis, kui tema viimase kuue kuu keskmine sissetulek on väiksem kui pooleteisekordne miinimumpalk ja iga ülalpeetava kohta kuus on raha vähem kui 80% miinimumpalgast. Ka ei ole tal varandust, mida müüa.

Kupper lisab selgitusele, et kui lapsed või lapselapsed ei täida põhjendamatult oma ülalpidamiskohustust, on kohalikul omavalitsusel võimalus abistada eakat kohtusse pöördumisel või tasuda tema hooldusteenuse eest ning seejärel esitada tagasinõue eaka pereliikmete vastu.