Perearsti sõnul on astma diagnoosi saamine ja ravi alustamine inimestele tihti psüühiliselt raske ning ka ravimi sissehingamiseks vajaliku inhalaatoriga harjumine võtab aega.

Seepärast on oluline, et arstid ja õed teeksid koostööd patsiendi nõustamisel ning ravi korduval selgitamisel. Ka ravimiga soostumine loksub arsti sõnul aegamööda paika.

Professor Alan Altraja sõmul on aastatega on olukord paranenud ravimite kättesaadavuse osas ning ka ravimite kasutamise õpetamine on läinud individuaalsemaks. Altraja sõnul levivad astma ravis aga endiselt mõned vead, eelkõige vajakajäämised patsiendikoolituses ning kirjaliku tegevusplaani puudumine astmaga toimetulekuks.

Olukord on kehvem nn kontrollitud enesehindamise ja eneseravimise elluviimises, mille üheks osaks on kopsufunktsiooni jälgimine kodus.

Lisaks nimetas Altraja robustset alaravitust. Kui varem tuli astma ravi alustamiseks saada saatekiri kopsuarstile, siis juba aasta aega võib astmat diagnoosida ja ravi alustada ka perearst. Kui astmaatikul esineb ravist hoolimata pidevalt haigusnähte, ta peab kasutama haigushooge leevendavaid hooravimeid või ei saa astma tõttu teha kõike, mida soovib, siis on selge, et ravi ei toimi mingil põhjusel ning kindlasti tuleb sellest rääkida astmaõe või raviarstiga.

Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul põeb astmat 235 miljonit inimest üle kogu maailma ning see on kõige levinum krooniline haigus lastel.

Astmahoog võib tekkida näiteks ärritavate lõhnade, külma ilma ja tugeva stressiga, füüsilise koormusega või kokkupuutel loomade, tubakasuitsu või õietolmuga – ehk siis tavapäraste nähtustega, mida paljud meist pea iga päev kohtavad. Astmaatikutes põhjustavad sellised kokkupuuted kopsutorude kokkutõmbumist, mis tekitab õhupuuduse ja isegi lämbumistunde. Tavaliselt tekivad astmaga köha, hingamisraskus, tugev rögaeritus ja vilistav hingamine.