Kuidas ära tunda kuulmislangust ja mida ette võtta?
Kindlasti tasub kuulmisprobleemide korral pöörduda kõigepealt perearsti poole, kes suunab vajaduse korral edasi kuulmisuuringuid läbiviiva spetsialisti juurde, rääkis kõrva-nina-kurguarst Liina Luht Eesti Naises ilmunud loos.
Arst lisas, et umbes kolmandikul üle 65-aastastest on kuulmine nõrgenenud. Esimene kuulmislanguse märk on teiste kõnest arusaamise raskemaks muutumine. Sageli on aga nii, et kuna suure pingutamise peale saadakse ikka aru, siis ei võeta midagi ette ja probleemi teadvustatakse alles siis, kui teiste kõnest enam üldse aru ei saada
Pikaajaline protsess
Kuulmislangus on üldiselt pikaajaline protsess ja tekib enamasti mõlemas kõrvas korraga. Muid märke, nagu kohin või vihin kõrvus, võib ka lisaks olla, aga alati ei ole. Vilinad ja kohinad ei näita alati seda, et kõrvadel on midagi viga, vaid need võivad viidata mõnele teiselegi terviseprobleemile.
Et paratamatut protsessi – kuulmise halvenemist – vähemalt edasi lükata, soovitab doktor ise oma kuulmist tugevate helidega mitte kahjustada.
Kuulmislangusel on muidki põhjusi kui kõva müra ja vanus: kroonilised kõrvahaigused, keskkõrvapõletikud, otoskleroos, traumad, teatud ravimite kasutamine ja muu selline. Kroonilise keskkõrvapõletiku osakaal on tänapäeval vähenenud, sest põletikke ravitakse antibiootikumidega ja see on vähendanud krooniliste protsesside väljakujunemist.
Mõnel juhul vajavad kõrvahaigused ka kirurgilist ravi, aga kuulmise parandamisel on valdavaks viisiks tehnilised abivahendid, peamiselt kuuldeaparaadid.
3–5 protsendile elanikkonnast teeb muret tinnitus ehk kõrvavile. Seda on erineva raskusastmega, mõni tajub tinnitust vilena, mõni undamisena. Tinnitust ei saa ära võtta, küll aga saab õppida sellega elama, mõned tehnilised abivahendid püüavad seda ka summutada. Tüüpiliselt märkab inimene tinnitust siis, kui ta on üksinda, vaikuses, enne uinumist. Kui muu melu on vaikinud, siis muutub see vägagi häirivaks.
Võib süvendada üksindust
On uuritud, kuidas mõjub kuulmislangus üldisele elukvaliteedile. Tagajärjeks võib olla üksindus, sotsiaalne isolatsioon või psühhiaatrilised probleemid kuni depressioonini välja. Kui vanemad inimesed seltskonnas enam hästi ei kuule ning tekib vääritimõistmist ja valesti vastamist, siis hakkavad nad seda häbenema, jäävad omaette koju ja tõmbuvad endasse. On avastatud ka teatud seos kuulmislanguse ja dementsuse vahel. Inimesed, kes on sotsiaalsest elust tagasi tõmbunud, üksikuks jäänud ja kapseldunud, on suuremas dementsuse ohus.
Kuulmislangus segab muidugi ka töötamist, eriti kui töö on seotud suhtlemisega. Kui ikka õigesti ei kuule, mida teine ütleb, on probleemid ja vääritimõistmised kerged tekkima. Nii võib kuulmislangus olla lausa töö kaotamise põhjuseks.
Ka peres tekib probleeme, kui üks teistest aru ei saa või pidevalt raadiot ja televiisorit väga valjult kuulab.
Kuulmise nõrgenemisest tulenevaid probleeme kogedes langeb ka enesehinnang. Inimene hakkab mõtlema, et ta on juba nii vana ega sobi enam teiste hulka … Aga ometi vahel ei taheta enda vananemist tunnistada ja nii põlatakse ära abivahend – kuuldeaparaat.
20 protsendil elanikkonnast on kuulmislangus, kolmandik neist on hankinud endale abivahendi, nendest omakorda kaks kolmandikku kasutab seda. Osale aga jääb see ebameeldivaks riistapuuks ja nad ei harjugi sellega.
Piinlemise asemel soovitab dr Luht hankida endale kuuldeaparaadi juba siis, kui kuulmislangus on veel suhteliselt väike.
Tänapäeva kuuldeaparaadid on kenad ja targad
Kaasaegsed aparaadid pole enam lihtsad võimendid, vaid püüavad keskkonna muud müra vähendada ja tuua esile just kõne sellise tugevusega, et see aparaadi kasutajale ebamugavustunnet ei tekita. Kuuldeaparaadiga harjumiseks on vaja aega. Targemad aparaadid alustavad alguses väiksema võimendusega, lisades võimsust tasapisi.
Kuuldeaparaate on erinevaid, nii kõrvasiseseid kui -taguseid. Tänapäeval on need läinud ka väga väikeseks. Soovi korral saab lasta teha endale individuaalse jäljendi järgi väga väikese aparaadi.
Iseenesest piisab, kui aparaat pannakse ühe kõrva külge, aga parem oleks siiski kasutada aparaati mõlema kõrva juures. Kahepoolne kuulmine on vajalik ruumis orienteerumiseks. Kui kuuleme ainult ühe kõrvaga, siis ei saa aru, kustpoolt helid tulevad. Kui inimesel on psühholoogiliselt raske tunnistada, et ta vajab seda aparaati, siis eelistab ta mõnikord esialgu ühega piirduda.
Mida suurem kuulmislangus, seda vähem on aparaadist abi. Sügava kuulmislanguse korral, kui kuuldeaparaatidega on kõnest arusaadavus halvem kui 40 protsenti, saab taotleda sisekõrva implantaati. Selle operatsiooni kompenseerib haigekassa.
