Seetõttu pole ime, et Eestis on umbes 70 protsendil inimestest talvel D-vitamiini puudus.

D-vitamiini puhul ei ole tegelikult tegu mitte vitamiini, vaid hormooniga, sest meie keha on võimeline seda päikesest saadava UV-kiirguse toimel ise tootma.

D-vitamiini ülesandeks organismis on soodustada kaltsiumi imendumist, aidates kaasa luukoe ja hammaste normaalsele moodustumisele. See hormoon on vajalik normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks, aga ka stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks.

Kuidas siis koguda päikesevaesel suvel organismi talveks piisaval hulgal D-vitamiini?
  • Kindlasti on üks tähtis allikas päike. Päikesekiirte püüdmiseks ei pea lapiti rannas lamama, piisab värskes õhus päikese käes viibimisest ja ringi liikumisest.
  • Üldiselt ei soovitata päikese käes viibida päeval kella 12 ja 16 vahel. Tõestatud on nahakasvajate ja lapseeas saadud päikesepõletuste vaheline seos, mistõttu tuleb erilise hoolega lapsi intensiivse UV-kiirguse eest kaitsta.
  • Kõige mõistlikum on viibida võimalikult palju mitteintensiivse päikese käes – abiks on ka käte ja näo päikesele näitamine, kuid võimalusel tasub eelistada mõõdukat ülekehapäevitust.
  • Süüa tuleb mitmekesiselt – eriti külluslikult sisaldavad D-vitamiini rasvane kala, munad, piim, suvine või, maks, juust, seemned ja teravili.
  • Liiga intensiivne lõunamaareis ei ole hea, sest kui nahk on kuumast päikesest põlenud – nagu põhjamaalastest turistidel kombeks –, siis D-vitamiini sünteesi enam ei toimu. Tulemuseks on vaid tugev põletus ja naha kiirenenud vananemine. Märkimata ei saa jätta ka nahavähi tekke ohtu.
  • Eesti inimene saab päikeselise ilmaga õues olles vajaliku koguse D-vitamiini kätte vaid neljal suvekuul. Ülejäänud ajal aastast on päike meil nii väheintensiivne, et D-vitamiini sünteesi nahas ei toimu, seda tuleb apteegist osta ja sisse võtta.

Allikad: Eesti Ekspressi erileht Terve Pere, derma.ee