Lapsevanemaks olemine on hullem lahutusest, töötusest ja isegi partneri surmast
Tegelikkuses mõjub lapse saamine paljudele negatiivselt, kirjutatakse ajakirjas Demography avaldatud uuringus.
Selgus, et vastsündinu mõju lapsevanema heaolule esimesel eluaastal on laastav - igal juhul mõjub see hullemini kui lahutus, töötus või isegi partneri surm.
Rachel Margolis ja Mikko Myrskylä vaatlesid oma uurimustöös 2016 sakslast aja jooksul, mil nad olid veel lastetud kuni lapse vähemalt kaehaastaseks saamiseni. Uuritavatel paluti hinnata oma õnnelikkuse asetet kümnepallisüsteemis vastuseks küsimusele "kui rahul te oma eluga kõiki asjaolusid arvestades olete?"
Uurimuse eesmärk oli välja selgitada põhjus, miks arenenud riikides paljud inimesed ütlevad, et nad tahavad rohkem lapsi kui neile tegelikult sünnib. Uuringud on näidanud, et Saksamaal tahavad enamik paare saada kaks last, kuid ometigi on sündimus riigis madal, vaid 1,5 last naise kohta.
Teadlased avastasid, et enamus paare olid lapseootusest teada saades väga õnnelikud, kuid pärast lapse sündi olukord muutus. 30 protsenti vanematest pidasid end sama või veelgi õnnelikumaks kui enne lapse sündi, ülejäänud paarid tunnistasid, et nende õnnelikkuse aste langes esimese ja teise aasta jooksul pärast lapse sündi.
Värskete vanemate õnnelikkuse aste vähenes keskmiselt 1,4 punkti võrra. Võrreldes varasemate uuringutega selgus, et teised elumuutvad sündmused mõjutasid õnnelikkuse astet palju vähem: näiteks vähenes õnnelikkuse aste lahutuse korral 0,6 punkti võrra, töötus ja partneri surm vähendasid seda ühe punkti võrra
Negatiivne kogemus esimese lapse puhul oli ka põhjuseks, miks vanemad loobusid tihtipeale teisest lapsest. Uuring näitas ka, et mida suurem oli rahulolu langus, seda vähem planeeriti rohkem lapsi. Trend oli valdavam üle kolmekümneaastaste ja kõrgharitud vanemate puhul.
